Tänavu anti Saksamaa muusikaauhind ECHO-Klassik võitjatele üle Euroopa kultuuripealinnas Essenis. Piduliku galaõhtu, mille kandis üle ka telekanal ZDF, modereeris kuulus saatejuht Thomas Gottschalk. Paavo Järvi valiti „aasta dirigendiks“, tunnustus tuli Ludwig van Beethoveni sümfooniate 2 ja 6 „Pastorale“ lindistamise eest koos Deutsche Kammerphilharmonie Bremen´iga.
Peale auhinna kättesaamist ütles maestro: „ECHO-Klassik ei ole ihaldatud mitte ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas. Mitte kuskil mujal ei tunnustata klassikalist muusikat nii nagu siin. Seetõttu on auhinna saamine muidugi minu jaoks suur au, kuigi eriliselt on selle teeninud ära minu orkester, kellega oleme lindistanud kõik Beethoveni sümfooniad.”
Eestlane dirigeerib Saksamaal veel The Frankfurt Ra-dio Symphony Orchestra´t (Hesseni Ringhäälingu sümfoonikud).
Peale Paavo Järvi said hinnatud trofee veel Joyce DiDonato, Fauré Quartett, Juan Diego Flórez, David Garrett, Jonas Kaufmann, Lang Lang, Alice Sara Ott, Olga Scheps ja pianist Hélène Griumaud oma DVDga „A Russian Night“.
Kurt Masur sai auhinna oma elutöö eest
ECHO Klassik 2010 elutöö eest sai tänavu saksa dirigent Kurt Masur. 83-aastane maestro oli isiklikult Esseni filharmoonias oma auhinda vastu võtmas, selle andis talle üle Saksamaa kunagine välisminister Hans-Dieter Genscher. Kaks vanahärrat laval – see oli jumalik pilt. Mõlemad andsid 1989/1990 oma panuse Berliini müüri langemisele ja Saksamaade ühinemisele. Üks oma fantastilise muusikaga, mis kutsus üles vägivalda mitte kasutama ja teine oma suurepärase diplomaatilise poliitikaga. Kurt Masuri muusika kajastab traditsiooni ja elukogemust. Tema muusikas leidub südant, mõistust ja emotsioone, tõi esile Daniel Kröll, Saksamaa muusika-tööstuse pressiesindaja.
Kurt Masur on sündinud 1927 Briegis. Maestro töötas 27 aastat Leipzigis Gewandhaus-orkestri kapellmeistrina, ta pole mitte ainult mõjutanud tugevalt Saksimaa metropoli muusikaelu, vaid on andnud kogu maailmas üle 900 kontserdi. Sakslane on juhatanud ka selliseid kuulsaid orkestreid nagu New York Philharmonic Orchestra, London Philharmonic Orchestra, samuti Orchestre National de France.
Maestro ise tõi esile, et ta ei ole kunagi otsinud kuulsust, vaid seda, et muusika-sõbrad tema tööd ja väljendusi mõistaksid. ECHO-Klassiku üle oli dirigent rõõmus, sest nagu ta oma tänukõnes ütles, on muusikahind aidanud kaasa sellele, et klassikaline muusika on tõusnud Saksamaal uuesti ausse.
Paavo Järvi – üks meie aja põnevamaid dirigente
Võiks arvata, et Beethoven on tegelikult vana. Iga kuulus ja endast lugupidav dirigent on juba dirigeerinud sakslase sümfooniaid, ka Herbert von Karajan ja Sir Simon Rattle. Seega on küsimus õigustatud – mida võib keegi teine veel pakkuda! Vastus on: Kammerphilharmonie Bremen ja tema dirigent Paavo Järvi! Kujutage endale ette: Bremenis on orkester, kes teeb proove ühes linna koolis, kus õpivad raskelt kasvatatavad lapsed. Muusikud mitte ainult ei harjuta, vaid annavad proovidele lisaks poistele ja tüdrukutele muusikakursusi. Nad aitavad aktiivselt kaasa integratsioonile. Siit leidubki vastus sellele, kuidas on võimalik vaadata vanameistri helitöödele teise pilguga. Sest fakt on, et Beethovenist teeb tõelise klassiku see, et tal oli alati midagi uut pakkuda. Helilooja oli revolutsionäär, kes purustas oma aja mõttemalle.
Seda tegi Paavo Järvigi oma Kammerphilharmoniega. Harva võib kuulda selliseid jõulisi sümfooniaid, mis ületavad kõik võimalikud piirid. Ja nii saidki Beethoveni heliteosed eestlase juhatusel ülimalt modernse sisu. Eestlase tõlgendus Beethoveni sümfooniatest on manitsus humanismile. See on helide kosmos, milles ei sisaldu mitte ainult tänapäev, vaid ka tulevik.
Hélène Grimaud Paavo Järvist
Suurepärane prantsuse pianist Hélène Grimaud tuli galaõhtule Paavo Järvi käevangus. Alles mõni kuu tagasi oli meil võimalus näha neid mõlemaid Bonnis Beethovenifestivalil harmooniliselt musitseerimas. Seda toredam oli nüüd jällenägemine Essenis.
Hélène Grimaud ei saanud ise mitte ainult ECHOt „A Russian Night“ filmilindistuse eest, vaid ta pidas koos Martin Stadtfeldiga peokõne kahele noorele pianistile Olga Schepsile ja Alice Sara Ottile.
Peale üritust soovisin ma talendikalt ja avatud muusikult teada, mida ta „meie“ Paavos eriliselt hindab. Hélène Grimaud vastas: „Tema pühendumust, tema energiat, tema hingesügavust, tema talenti. Me mõistame üksteist sõnadeta, meie omavaheline keemia klapib. Solistile on see väga tähtis.” Eestis ei ole talendikas pianist – kes muuhulgas huvitub ka huntide kaitsmisest ja neid ka kasvatab, – veel käinud, kuid soovib tulevikus kindlasti külastada oma lähedase sõbra kodumaad.
Paavo Järvi on kasvanud nagu tema isa Neeme Järvigi, muusikamaailma gigandiks, kes annab kontserte maailma kõige talendikamate muusikutega. Peale võluva Hélène Grimaudi on ta esinenud veel ühe teise tänapäeva huvitava pianisti, Lang Langiga. Hiinlase kontserdid on jäägitult välja müüdud, tema vabaõhu kontsertidele tulevad kümned tuhanded, muusiku kodumaal koguni miljonid muusikasõbrad. Seda sõbralikku meest, kellel on pianistiks väikesed käed (kuid suured jalad) ülistatakse nagu pop-tähte. Lang Langi avastaja oli legendaarne viiuldaja Isaac Stern, noormees oli tollal ainult 17- aastane. Oma klaveriõpinguid alustas hiinlane kolmeaastasena, hiljem kolis ta koos isaga Shenyangist USAsse, kus lihvis oma mängu Vladimir Horowitzi juures.
Auhindade üleandmise kandis üle Saksa telekanal ZDF. Telerite ees oli pidulikku galat jälgimas üle kahe miljoni inimese. Seega on „Echo der Stars“ televisiooni kõige populaarsem klassikalise muusika saade.
Aino Siebert
