2. septembril kell 18.00 avati Kumu suures saalis näitus „Eesti kunst paguluses”, mis toob publikuni ligi 250 kaasmaalaste poolt võõrsil loodud kunstiteost.
Suurt osa näitusele koondatud töödest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva.
Näituse avas president Toomas Hendrik Ilves, kes ütles, et kunstis loeb anne, mitte geograafiline asukoht. “Talent ja sellest sündinud looming on tugevam poliitilistest eraldusmüüridest ning elab üle väikluse ja kurjuse”.
“See näitus aitab meil täita lünki meie teadmistes ja niiviisi avardada meie endi teadmiste piiri. Annab meile võimaluse tutvuda meie oma kunstiga, mis on loodud kodumaalt kaugel. Saada osa meie kultuuriloo paljudele vähetuntud küljest,” lausus riigipea. “Laiemalt vaadates ei ole õige öelda välis-Eesti kirjandus või välis-Eesti kunst, sest on vaid Eesti kirjandus ja Eesti kunst.”
Teise maailmasõja lõpuks oli kodumaalt põgenikena lahkunud üle 70 000 inimese ning Eesti kultuurikoldeid tekkis üle maailma. 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York. Kumu väljapanek toob vaatajani ulatusliku ülevaate viiekümne aasta jooksul, aastail 1944–1991, võõrsil loodud eesti kunsti.
Esindatud üle 70 autori jagunevad nelja põlvkonda: Eestis enne sõda tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud (Karin Luts, Eerik Haamer, Ernst Jõesaar, Jaan Grünberg, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Herman Talvik, Eduard Rüga, Erich Pehap jt), Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma kunstnikukäekirja leidnud kunstnikud (Juhan Hennoste, Lembit Ränd, Silvia Leitu, Osvald Tim-mas, Abel Lee, Eugen Kask, Arno Vihalemm, Raoul Lind, Maire Männik, Olev Mikiver, Helmi Herman jt), kunstnikud, kes lahkusid Eestist lapse- või noorukieas ja said hariduse juba uuel asukohamaal (Enno Hallek, Andres Kingissepp, Epp Ojamaa, Merike Patrason Martin, Hardu Keck, Enn Erisalu, Ruth Tulving, Tiit Raid, Mart Org, Kristiina Kauri, Ville Tops, Enda Bardell, Helga Roht Poz-nanski, Merike Lugus jt) ning paguluses sündinud kunstnikud (Jaan Aare Põld-aas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt).
Pagulus esitas meie kaasmaalastele omajagu väljakutseid nii inimlikul kui loomingulisel tasandil. Kohanemine uue keskkonnaga, sõjajärgne kiiresti muutuv kunstimaailm, rahvusvaheline modernism, mälestus või ettekujutus kodumaast. Missuguse jälje on need saatuse poolt esitatud väljakutsed jätnud kunstnike loomingusse, saab Kumu suures saalis näha kuni 2. jaanuarini 2011.
Näitus on valminud koostöös Tartu Kunstimuuseumiga ning 2007. aastal Kumu algatatud eesti pagulaskunsti uurimisprojekti raames. Ilmub ka rikkalikult illustreeritud 544 leheküljeline eesti- ja ingliskeelne kataloog.
Näituse kuraatorid ja kataloogi koostajad on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ning Tiiu Talvistu ja Reet Mark (Tartu Kunstimuu-seum). Näituse ja kataloogi kujundaja on Tiit Jürna.
Näituse ja projekti „Eesti kunst paguluses” suurtoetaja on Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond ning toetajad on Eesti Vabariigi Kultuuri-ministeerium, Eesti Kultuur-kapital, Saku Õlletehas AS ja EMT.
Lisainfo:
Kersti Koll
