Uus nimeraamat ilmunud
On ju nii, et Eestis tuleb tihti lausa imestada, kust ometi vanemad oma lastele need nimed võtnud ja loota, et vanasõna – nimi ei riku meest – on ikka jõus.
Enamasti saab ju laps ikka õige nime, mis Eestile omane. Olgu see nimi siis nii öelda ürgeestilik, maausuline, rahvusromantiline, eesti- või rahvusvaheline nimeklassika ja miks mitte ka maitsekas omalooming. Aga sugugi mitte alati, sest on ju vanemaid, kes suures õnnes tahavad oma lapsele nii uhket nime nagu ei kellelgi teisel … ja panevad lapsukesele lausa jabura või väga võõrapärase nime. Või otsivad üsna tavalisele nimele eriskummalise kirjapildi, kus tingimata peab sees olema X,Y Z, C või mis iganes tähekombinatsioon, peaasi, et oleks uhke või nagu välismaine. Ainuüksi nime Kristiina suudavad eesti lapsevanemad kirjutada vähemalt kümnel erineval moel ja ikka väga tihti võõrtähtedega. Samas on võõrtähtede kasutamine eesti nimes keelatud nagu ka sobimatud ja solvavad, halvatähenduslikud sõnad nimedena.
Eesti nimepildi muudavad kirjuks just niisugused nimed ja suur okupatsiooni ja immigratsiooni tulemusel kasvanud välismaalaste hulk, kes on tulnud oma kultuuri nimedega. Kui sünnib laps, pannakse talle ka oma rahva nimi. Palju on vene nimesid ja ka selgelt islamimaailma nimesid. Väga paljude rahvaste nimed tulevad Piiblist ja on aegade jooksul muutunud omamaisteks. Tänapäeval kohtab Eestis vahetevahel lapsevanemaid, kel kange tahtmine panna lapsele suisa Piiblis kasutatava kujuga nimi, kuigi ema-isa on ise kirikust kaugel ja piiblist ei tea tuhkagi. Nimi kõlab aga uhkelt…
Rahvastikuregistri andmeil on Eestis tänapäeval inimestel kokku 70 402 erinevat eesnime. Ja lausa uskumatu, aga tõsi on see, et enam kui 53 tuhandet nime kannab vaid üks inimene. Selline pööraselt suur nimede arv sellisel väikesel maal nagu seda on Eesti, on erakordne nähtus. Palju kitsam on nimevalik Venemaal, kus kristlike nimede kitsale ringile lisandus pärast oktoobrirevolutsiooni ohtralt niisuguseid veidrad poliitnimesid nagu näiteks Ninel, Vladlen (mõlemad tuletatatud Lenin’ist), Pioner, Traktor, Oktrjabina jne. Tänapäeval panevad aga ka venelased oma lastele läänelikke nimesid. Nimemood on kiiresti muutuv nii meil kui mujal.
Ka soomlased on käbedad nimesid välja mõtlema, tahavad ju nemadki oma lastele uusi, naabrilaste omadest erinevaid nimesid. Nii on Soome nimevaramu täis lõputuna näivat arvu silbikombinatsioon-nimesid. Aga enamasti jääb kõik see mäng ikka vägagi soomepäraseks.
Meie nimeotsimisvaevas lapsevanematele on nüüd abiks värskelt ilmunud raamat EESTI NIMED kirjastuselt Mytho. Raamatu koostas Piret Mäeniit ja toimetas Aita Nurga.
Kõik tänapäeva Eestis pandud nimed on raamatuga koos valminud CD plaadil, aga raamat ise on Piret Mäeniidu mõnus käsitlus sellest, kuidas meie nimed on kujunenud ja mis või kes on neid läbi ajaloo kujundanud. Nii saame uuest eesti nimede raamatust teada, millest eestlased on innustunud oma lapsele nime panekul. Kõige vahvamad tunduvad täna lugedes ürgvanad maausuliste nimed, millel enamikul on tähendus ja eestikeelne kõla ja kirjapilt. Nendest on raamatus terve tore nimekiri. Aare ja Arukas, Ebe ja Ehe, Haab, Heameel ja Hänilane, Igapäiv ja Ilu, Jumi ja Juus, Kalev ja Kärmas, Laas ja Lõõsk, Meri ja Mesi….. Pärast seda, kui Eesti aladele toodi ristiusk, said ka meie nimed sellest mõjutatud. Kirik aitas kaasa vanade nimede kadumisele ja usu, Piibli ja pühakute nimega seotud nimede omaksvõtmisele ja levimisele eestlaste hulgas. Nii tulid meile Anna, Maria, Markus, Siimeon, Martin ja kes kõik veel. Siimeonist sai Siim, Mariast Mari ja Maarja, Annast Ann ja Anni. Nii said nimed omaks.
Eestlased on alati olnud altid nimemoega kaasaminemisele. Olgu siis omamaine sakste või välismaine nimemood. Sõjaeelses Eesti Vabariigis hakati eestindama ja eestistama ka nimesid. Esmalt peeti silmas perekonnanimede muutmist eestipäraseks nimede eestistamise ja eestindamise teel. Aga tugevalt tehti ka soovitus- ja selgitustööd veenmaks inimesi, et eestlase jaoks on kõige ilusam nimi ikka eesti nimi.
Piret Mäeniidu raamat EESTI NIMI on suures osas hästi loetav jutustav teatmeteos, kust saab teavet ka nimeseadustest, nimevaliku reeglitest ja õigekirjast. Lapsevanemate harimiseks ja suurte nimefopaade vältimiseks on Piret Mäeniit andnud ka kena ülevaate nimede juurtest. Digiplaadilt saad teada sedagi, kui palju sul nimekaime Eestis elab. Otsesõnu pole küll kedagi noomitud ega naeruvääristatud – ei veidra nimega oma last alandanud lapsevanemat ega selle nime raamatusse kandnud ametnikku. Siiski teeb raamat selgeks, mis sobib ja mis mitte ühe eesti inimlapse nimeks.
Kadi Alatalu
Tallinn
