Emakeelepäeval väljendavad ka välismaal elavad eestlased ja eesti keelt oskavad välismaalased uhkust meie keele üle, mida saab õppida kas koolis või kõrgkoolis juba mitmekümnes riigis. Väljaspool Eestit asutatakse üha uusi eesti koole ja seltse. Seltsides ja pühapäevakoolides kogunetakse keelt õppima mõned korrad kuus, aga on ka koole, kus õpitakse eesti keelt ja eesti keeles iga päev. Helsingis, Riias, Petseris ja Stockholmis on eesti koolidel juba väärikas ajalugu. Eesti lapsed õpivad usinalt ka Euroopa Koolides Brüsselis, Luxembourgis ja Münchenis. Värskeimad uudised tulevad Bolognast, Kölnist ja Vilniusest, kus on tööd alustanud laste keeleringid.
Emakeelepäeva üritustega tehti algust juba paar nädalat tagasi Berliinis, kuhu kogunesid Euroopa eesti koolide ja seltside õpetajad kogemuste vahetamiseks.
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval avatakse Riia vanalinnas tema kunagise kooli seinal eesti-, läti- ja ingliskeelne mälestustahvel maarahva laulikule. Avamisele on kutsutud Riia Eesti Põhikooli õpilased ning Läti Ülikooli eesti keele tudengid.
Helsingi Latokartano Põhikoolis toimuvad 14. märtsil tunnid külalisõpetajatega, kes räägivad eesti keelest ja kultuurist. Eestikeelse Hari-duse Selts tunnustab emakeelepäeval jutukonkursi võitjaid, kelle hulgas on ka Latokartano õpilasi. Helsingi Eesti Majas esineb Elva neidudekoor, Piret Kärtner Haridus- ja Teadusministeeriumist tutvustab uut keeleõppemängude kogumikku ja Tallinna Ülikooli lektor An-nika Hussar räägib uue sajandi eesnimedest Eestis.
Petseri Lingvistilist Gümnaasiumi külastavad Eesti Rahva Muuseumi pedagoogid, kes tutvustavad muuseumi uurimusi ja värvisümboolikat. Ettekannetega astuvad üles ka õpilased.
Luxembourg'i Euroopa Kooli külastab lastekirjanik Kristiina Kass. Õpilased on lugenud autori raamatuid, joonistanud pilte tegelastest. Kohtumiseks valmivad stendid kirjaniku loomingust. Lisaks kirjutavad õpilased loovtöö „Meie kaunis emakeel”, vaatavad õppefilme, näitust Eestimaast, eesti kultuurist ja emakeelepäevast.
Ka paljudes teistes välismaa koolides loevad õpilased emakeelepäeval eestikeelseid luuletusi ja jutte, kuulavad eesti muusikat, osalevad Eesti-teemalises viktoriinis, vaatavad eesti filme jne.
Emakeelepäeva tähistatakse Tšehhis Brno Masaryki ülikoolis ettekandega emakeelepäeva traditsioonist, kõneldakse Lennart Merist ja vaadatakse filmi "Linnutee tuuled". Üliõpilased tõlgivad eesti luulet tšehhi keelde, kirjutavad luuletusi ning testivad oma teadmisi eesti keeles. Eestist lähetatud lektor Linda Püssa on töötanud Tšehhis Brno Masaryki ülikoolis juba neli aastat.
Välismaa kõrgkoolides õpib eesti keelt ja kultuuri ligi tuhatkond üliõpilast, suurem osa meie naaberriikides ja Ungaris, kuid ka näiteks Ukrainas, USAs, Hiinas jt riikides. Välismaa tudengite huvi eesti keele õppimise vastu näitab ka nende soov tulla Eesti suvekoolidesse. Igal aastal tulevad Tallinna ja Tartu ülikooli eesti keele kursustele oma oskusi täiendama mitukümmend välisüliõpilast.
Eesti koole ja seltse rahvuskaaslastele on maailmas üle 50, akadeemilisi välisõppekeskusi üle 30. Eestist lähetatud õpetajad töötavad Riias, Petseris, Siberis Ülem-Suetukis ja Krimmis Aleksandrovkas. Lektorid on lähetatud Peterburgi, Göttingeni, Pariisi, Vilniusesse, Varssavisse, Brnosse, Lvivi, Pekingisse ja Riiga. Lisaks neile töötavad paljudes õpetuskeskustes kohapealt palgatud õpetajad ja lektorid.
Eesti keele õpet välismaal toetab Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu rahvuskaaslaste ja akadeemilise välisõppe programmide raames, tegevused viib ellu Eesti Instituut.
Raina Reiljan, Katrin Maiste
Eesti Instituut
