Tundmatuks jääda sooviv eestlane annetas pool miljonit eurot filosoofilise kirjanduse sarja «Avatud Eesti raamat» toetuseks. Teadaolevalt suurima annetuse eesti kultuurile teinud metseen otsustas jääda anonüümseks, et vältida liigset tähelepanu.
500 000-eurone annetus on seni teadaolevalt suurim eraannetus eesti kultuurile. Postimehe andmeil pole tegemist pärandusega, vaid annetuse tegi eestlane, kes elab ja tegutseb Eestis. Kuid liigse tähelepanu vältimiseks eelistab ta jääda anonüümseks.
Metseenluse muudab eriti kõnekaks toetussumma tinglikult raamatuteks jagamine. Kui keskmise tõlkeraamatu mahuks lugeda 20 autoripoognat ja ühe autoripoogna tõlketasuks keskmiselt 300 eurot, siis koos kirjastuskuludega võimaldab juba ainuüksi lisatoetus aastas avaldada kümmekond uut teost.
Tõlgitavate keelte raskusaste mõistagi erineb, nagu ka teoste sisu. Igatahes avab toetus uusi võimalusi eestikeelse mõtteteadusliku kirjanduse repertuaari laiendamiseks ning innustab tõlkijaid-uurijaid uutele tegudele.
Seda kinnitab ka AERi stipendiumiprogrammi koordinaator Märt Väljataga. «Nüüd tuleb tõlkijaid aktiivselt värvata, mitte ainult reageerida laekuvatele taotlustele,» tunnistab Väljataga, mööndes seejuures, et pelgalt raha eest siiski kõike ei saa, sest peale heade tõlkijate vajatakse asja- ja kohusetundlikke kirjastajaid, toimetajaid jt. Kuna huvitatud ja võimekate kirjastuste ring on väiksevõitu, siis eelistatakse mõtteteaduse viimasele moele vanemat kirjasõna (vanemat filosoofiat ja erialapiire ületava tähtsusega eriteaduslikke töid).
Skeptilised ollakse õpikute ja esoteerika suhtes. Samas kaalutakse võimalust avada sari populaarteadusele.
Niisiis on uued tõlketaotlused teretulnud. «Kes tahab ja oskab, esitagu proovitööga taotlus, milles olgu märgitud teose maht ja kirjastaja,» õhutab Väljataga. «Autoripoogna eest makstakse tõlke valmimisel 250–350 eurot autoripoognalt (40 000 tähemärki), olenevalt teksti ja keele raskusest.» Avatud Eesti Raamatu programm, mis nüüd on leidnud niisuguse eeskuju väärivalt helde toetuse, sai Avatud Eesti Fondi toel alguse 1994. aastal. 2000. aastal võttis peasponsorluse enda kanda Eesti Kultuurkapital. Programmi raames on siiani ilmunud üle saja peamiselt filosoofilise tõlketeose.
Postimees
