Dr. Ann Mihkelson
The View From Here
© A. Mihkelson; 2011.
Tosin aastaid tagasi ilmus dr. Ann Mihkelsoni esimene teos “Three Suitcases And A Three-Year Old”. Selles kirjeldas Rootsis sündinud eesti põgenike tütar oma perekonna ajalugu: põgenemine Rootsi, otsus emigreeruda Austraaliasse 1948, pikk laevareis, uue kodu loomine Austraalia sisemaal, autori noorusaastad ja haridustee seal ning oma eesti juurte plaanikindel otsimine.
Nüüd avaldas Ann Mihkelson (jah, ristinimega Anu!) järjekordse memuaarteose “The View From Here”. Kui esimene raamat oli põhiliselt reisikirjeldus elutee ühest vaheldusrikkast lõigust, siis uus raamat on introspektiivsem, minevikku, olevikku, nähtut-kuuldut mõtlikult ja väärikalt vaatlev.
Esimesest raamatust saadik on palju uut läbi elatud. On seepärast aeg neid muljeid ja mõtteid kokku võtta. Ja nii on materjali käsitlus kohati nagu ringlev lend maastiku kohal, et avastatud üksikasju uuesti vaadelda ja paremini organiseerida. Muide, autor on teksti vahele põiminud rohked kommentaarid vabavärsilises luulekeeles.
Raamatu eriline rõhk on Eestil, tema ajalool ning autori sidemetel isa-ema kaudu Eestiga. Sellele teemale on pühendatud suur osa, eriti kaks peatükki “The War Years” ja “Heritage” (kokku 134 lehekülge!). Loeme huvitavat Eesti lähemast ja kaugemast ajaloost. Autor on vahepeal paljukordselt Eestit külastanud, seal esivanemate jälgi otsinud ning neid põhjalikult uurinud. Eesti kõrval pole unustatud sünnimaad Rootsit, mille vaatamisväärsustest jutustab omaette peatükk. Teose viimane peatükk, “The Eastern Borders”, koosneb kolmest reisikirjeldusest: Pihkva, Peterburi ja Ukraina. Need on eriti hästi kirjutatud – palju huvitavaid detaile, sealjuures aga voolav jutulõng. Ehkki autoril puuduvad isiklikud kogemused, suudab ta kulisside taga näha endise nõukogude korra tumedaid varje. Ka selles peatükis pole unustatud eestlaste osa – kunagised eesti asundused Venemaal, nende elanike saatused jpm.
Mõningad vääratused ja vahest trükivead tekstis:
Lk. 7: Tallinn ja “Estonia” hoone põlesid 9. märtsil 1944 õhurünnaku tagajärjel, mitte Punaarmee sissetungi tõttu.
Lk. 21: “… 80,000 people… left Sweden… by the early 1950s” Aga eestlasi oli kokku ainult 30,000 ligidal. On siin mõeldud 8,000?
Lk. 36: “700,000 newspapers and 160,000 books in Estonian had been printed in Estonian… in Sweden in 1945.” Siin on mingi viga. Isegi lehekülgi kokku lugedes ei saaks sarnaseid arvusid 1945. a. kohta.
Lk. 114 ja 185: Esimene Eesti laulupidu toimus 1869, mitte 1860.
Lk. 163: Võrtsjärve põhjakalda maapinna tõus aastas on antud “1m/year” (terve meeter?!). Ilmne trükiviga, sest tõenäoliselt on mõeldud “1 cm/year”.
Lk. 173: Bolševike juht Lev Trotsky tapeti Stalini käsul Mexico City’s aastal 1940, mitte revolutsiooni ajal.
Lk. 190 Tartu ajalooline Kivisild õhiti Punaarmee poolt 1941 suvel, mitte 1944.
Lk. 256: Narva Hermanni kindlus ehitati taanlaste ja Saksa ordu, mitte Karl XII poolt. Lk. 263 seisab õigem informatsioon.
Kokkuvõttes annab Ann Mihkelsoni uus raamat laiahaardelise ülevaate Eesti saatusest, sidudes seda oma perekonna ajaloo ning üldiste sotsiaalpoliitika aspektidega. Teos on väärt lugemismaterjal. Kaanepildiks on ilus vaade Läänemere rannarahnudele.
Raamat on saadaval www.amazon.com interneti veebilehelt (ja nendega ühendatud raamatupoodidest). Aprilliks peaks avanema ka “e-reader” võimalus amazon.com kaudu.
Raul Pettai
