13. ja 14. mail juhatas dirigent Paavo Järvi oma kaks viimast kontserti Cincinnati (Ohio) Sümfoo-niaorkestriga, mille muusikadirektor ja dirigent on ta olnud viimased kümme aastat.
Cincinnati Music Hall oli reede õhtul rahvast täis ja publik võttis Paavo vastu suure armastusega ja pikkade aplausidega.
Enne kontserdi algust näidati lava taga seinal oleval ekraanil lühikest filmi, kus orkestri liikmed andsid intervjuusid, kuidas nad olid nautinud Paavo taktikepi all mängimist. Kõige huvitavam oli üks orkestrant, kes seletas, kuidas Paavo oli isegi kontserdi ajal võimeline tõlgitsuses teatud muudatusi tegema (kiiruses ja balansis), mida polnud proovidel niimoodi harjutatud. Ta tõstis siis ainult ühe vasaku käe sõrme üles, et pange nüüd tähele, kuidas ma midagi muudan, sest mul sündis uus muusikaline idee koha peal!
Kavas oli kaks teost meie Hiiumaalt pärit maailmakuulsalt heliloojalt Erkki-Sven Tüürilt, kes oli ka ise kohal. Lühike avamäng Fireflower oli loodud just selleks kontserdiks ja tema klaverikontserdi esitas solist Awadagin Pratt.
Peale vaheaega mängiti Gustav Mahleri 1910. a. kirjutatud viiendat sümfooniat, mis on umbes 70 minutit pikk. Selles on 5 osa: esimene osa on leinamarss, teine on tormiline kiire osa, siis tuleb scherzo enamuses valsitaktis. Neljas osa on kirjutatud just peale Mahleri abiellumist Almaga ja on väga ilus ja romantiline. Viimane osa on Rondo-Finale, mis on väga rõõmus ja enamuses kiire.
Teose lõpus andis püstiseisev publik Paavole marulise aplausi, mis kestis nii kaua, et Paavo pidi viis korda lavale tagasi tulema kummardama. Siis mängis orkester lisapalana Sibeliuse Valse Triste, mis algab nii kurvalt, kuid Paavo võttis enne lõppu kiirema ja rõõmsama tempo, mis jättis meile kõigile rõõmsama tuju, et mitte olla liiga kurb Paavo Cincinnatist lahkumise pärast!
Taavo Virkhaus
Huntsville, Alabama
