Tallinnas sündinud 19-aastane Jonas Tarm võitis USA kõrgeima üleriigilise noorte loomekunstipreemia, mille varasemate võitjate seas on olnud näiteks näitleja Vanessa Williams, viiuldaja Jennifer Koh, laulja Nicki Minaj ja džässmuusik Terence Blanchard. Jonas Tarmi intervjueeris Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja Mari Peegel.
Jonas, milliseid uksi prestiižika preemia võitmine sulle avab?
Jah, tõenäoliselt annab võit mulle tulevikus lisavõimalusi. Esmalt veetsin nädala Miamis koos Ameerika kõige paremate tantsijate, filmitegijate ja teiste minuvanuste kunstiloojatega. Sellest koosolemisest võib saada nii mõnigi koostöö tulevikus. Mul on juba läbirääkimised ühe samuti preemia võitnud filmitegijaga, et tema 20 minutilisele lühifilmile muusika kirjutada. Miamis oli mul kontakte ka oma ala proffidega, kes saavad anda nõu ja kellega teha koostööd tulevikus. YoungArts hoiab tugevat sidet võitjatega ja otsib uusi neile võimalusi, näiteks kontserdid üle maailma. See nädal Miamis on väga palju muutnud mu elu ja seda, kuidas näen ennast kunstnikuna.
Üheks võistlustööks oli sul Queeni „Bohemian Rhapsody“ seade. Miks just see pala, kas oled Queeni fänn? Kas kuulad ka muidu popmuusikat?
Mulle meeldib muusika. Žanr pole selle juures otsustav ja mulle ei meeldi muusikat niimoodi lahterdada. Tänapäeva popmuusikas on palju huvitavat, aga ka väga palju ühetaolisust. Ma ei kuula väga palju poppi hetkel, aga austan neid muusikuid, kes otsivad võimalusi anda edasi oma sõnumit uue häälega. Olen tähele pannud, et need kipuvad hetkel olema, kas DJeid, indie popi ja džässi taustaga muusikud.
Et arranžeerisime lisapalana just „Bohemian Rhapsody“, oli kõigi muusikakategooria võitjate ühine otsus. See on üks kõige tuntumaid laule, mis ärgitab eri tundeid ja mõtteid. See on ka väga võimas ja ooperilik pala.
Aprillis tuleb Tallinnas Eesti Muusika Päevadel esitusele sinu helitöö. Mis on tunded ja teemad sellesse palasse kirjutad?
Hetkel teen kõvasti tööd Tallinna Kammerorkestrile. Pala, mida kirjutan on kommentaar meie ühiskonnale. See on umbes 10 minutit pikk – vaid see aeg on mul oma mõtete väljendamiseks. Kirjutan pala selle pilguga, et iga mängija orkestris on solist. Need helid minu mõtetes on energilised, vahel verised, vahel koos, vahel segamini. Mul pole mõtet pikemalt sellest palast kirjutada: minu väljendusvorm on helilooming.
Kas noorel heliloojal on Ameerika Ühendriikides kerge leida orkestrit, kes ta loomingut ette kannaks?
Raske vastata, kui raske või lihtne on minu jaoks saada USA orkestri esitust. Täpsustan, et ei USAs ega Eestis pole täisorkester minu muusikat veel mänginud, ainult keepilliorkester. Kõik mu esitused ja saavutused tänapäevani on tulnud kammermuusikast. Aga ma ei mõtle, millal see võimalus tuleb, ja võib-olla isegi vastan orkestri võimalusele eitavalt. Sõltub projekti suurusest, aga arvan, et ma ei oleks täisorkestriesituseks hetkel valmis.
National YoungArts Foundationi aastapreemia antakse 150 noorele kunstnikule, kes valitakse 10 000 kandidaadi hulgast. Preemia sisaldab ka stipendiumi 1000-10 000 dollarini.
