Intervjuu Ivo Kruusamägiga
Ehk olete kuulnud või ise kasutanud uuemat väljendit info otsimise kohta: doktor Wikipedia; see on vihje üleilmsele kõikehõlmavale infosüsteemile.
Aga entsüklopeediline infosüsteem tuleb ise luua.
Ivo Kruusamägi on üks neist tuhandetest ’doktoritest’, kes entsüklopeedilise välja sisu üles ehitavad.
Ivo Kruusamägi on Koselt pärit 31aastane Wikipedia toimetaja, hariduselt geenitehnoloog, kes tänaseks on Vikipeedias toimetanud üle 14 aasta.
Ivo Vikipeedias toimetamiste ja muudatuste koguarv ületab 100 000 kirje.
Räägi mulle Wikist!
Ivo: Räägi mulle Wikist on sama, kui keegi ütleks: Räägi mulle Eestist!
Siin on nii palju, millest rääkida.
Wikipedia eesmärk on muuta informatsioon kõigile kättesaadavaks.
Kogu informatsioon peaks olema kättesaadav kõigile eestlastele üle maailma!
See eeldab, et info on eesti keeles, aga samuti tahame, et see info oleks kättesaadav kõigile teistele teistes keeltes.
Wiki mõte on hästi kokku minev soomeugri maailmakorraga.
Kui jätta välja eestlased, soomlased, ungarlased, siis komidel-handidel jt ei tule praegu omakeelset entsüklopeediat trükis.
Wikipedia on ainuke viis, et ka KEEL ISE SAAKS interneti keskkonnas ELADA JA KASVADA ja informatsioon kultuuri kohta paremini leviks.
Minu arvates on tähtis, et näiteks soomeugri rahvaste, komide, hantide, maride, udmurtide jt noored saavad omaenda informatsioonikeskkonnas elada ja kasvada.
Eesti noortel on vaja nakatuda aktivismi pisikuga!
Wikipedia/Vikipeedia tegemine läheb hästi kokku üldise aktivismi pisikuga.
Soomeugri suuna ajamisel peame panustama infokeskonna – Vikipeedia tegemisse tänapäeval.
Igal ajastul on omad võimalused ja tööd – infoväli ja mälu on meie põlvkonna ‘MUST TO DO’ TÖÖ.
Kui on hulk, kasvõi väike hulk aktiviste, kes üheskoos igapäevaselt infot Vikipeediasse artiklitena sisestavad, siis tehtud töö hulk kasvab tohutu kiirusega.
Kuigi, ka ise olen oma 14 tööaastaga vahel mõelnud, et meie töö on ju väga väike – aga, näiteks Eesti Wikisse lisame 30-40 artiklit päevas.
Tänaseks on meil Eesti Wikis 211 000 artiklit.
Kui võrdleme Eesti suurimate entsüklopeediate peale (EE, ENE jt), siis seal on artiklite arv ca 70 000.
Keskmine Wiki artikli maht on 2 500 tähemärki, tõsi, keskmisi ise on vähe, on lühikesi ja pikemaid.
Juba 10 aastat tagasi oli Wiki Eesti kõige suurem entsüklopeedia. Kvaliteet ja maht kasvab igapäevaselt.
See ongi näide, kuidas väga väike OMA ASJA AJAMINE MAAILMAS piisavalt pika ajaperioodi peale annab tohutu tulemuse.
Me suhtleme üleilmselt, vahetame kogemusi üleilmsete vikipedistidega, mõned räägivad, et Wiki heebrea keeles, kas sel on üldse mõtet, kes sinna panustaks, aga tänapäeval on heebreakeelne Wiki suur ja tugev entsüklopeedia.
Wiki on teinud asja, mis teoorias tundus võimatu, et väike hulk inimesi täiesti vabatahtlikult tulevad kokku ja teevad adekvaatse entsüklopeedia.
Praktikas aga tuli välja, et see töötas – keskmine inimene ongi heatahtlik ja abivalmis, oskab ja tahab.
Kui võimaldada kõigil inimestel, kes TAHAVAD PANUSTADA, võimaldada panustamine, on võimalik imelisi asju teha – kui neile natuke aega anda.
Kes oleks võinud arvata kunagi vanasti, näiteks aastal 2006, et sellest võib üldse asja saada.
Aga kui oleksime olnud küünikud – ah, naeruväärne!, – poleks meil täna seda tulemust.
IVO KRUUSAMÄGI:
Eesti noored, hakkame koos tööle, teeme ise üleilmse Eesti Wiki!
VAJAME ÜLEILMSE EESTI, sh VÄLISEESTI ENTSÜKLOPEEDIAT!
Maarja Pärl Lõhmus
