Fotol Ain, Mia ja Jack Russel Marcus. Foto: Mervi Pallo
„Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1 ajalugu algab kuupäevast 9. oktoober 1987, mil kolm Võru töölisnoort, 20 – aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja võrulaste jaoks punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar käivitasid pöördelise protsessi. Neil polnud kavas muud, kui avaldada austust Vabadussõjas langenud sõduritele. Tänaseks juba ajalukku pööratud leheküljele jäänud ettevõtmine tõi aga Võrule ja kogu Eestimaale kaasa midagi suuremat. Poiste ettevõtmine vallandas ahelreaktsiooni, millel oli oma osa meie riigi taasvabanemisprotsessis.“
Raamatust „Võru veri ei värise“ 2007 lk. 9
Ain Saar, Võru linna teenetemärgi omanik
Ain, kuidas näed Võru linna oma varajastes mälestuses?
A.S.: „Kui vaatan tagasi nõukogude aega, näen seda pilti must-valgena. Teisi värve pole, ümberringi paistab kõik hallides toonides, on tunne nagu vaataks 1920-ndate must-valget filmi. Lapsepõlvest mäletan, et kõik oli kurb, hall, trööstitu, kõik lagunes. Häid mälestusi mul lapsepõlvest ei ole. Kui jõudsin teismeikka, tekkis minus lootusekiir, et midagi on võimalik muuta. Kui inimene jõub teismeikka, siis ta usub, et suudab maailma muuta. Nii tekkisid minu elus esimesed värvid ajal, kui raputasime Võru linna selle kalmistutööga.“
Ain, kui Sa vaatad 1987.a. värvifilmi, kuidas näed ennast ja oma osa Võrus?
A.S.: „Kui vaatan end kõrvalt, siis näen end ootamas. Asjad võtavad teise pöörde, see on üllatus. Paljude jaoks oli üllatus Ain Saare käitumine. Lagle Parek, MRP-AEG grupp ning teised ajasid asju salaja, kasutades konspiratsiooni. Meie Kolonni tegevus, oli algusest peale kõik avalik. Me ei läinud kalmistule ööpimeduse varjus koristama vabadussõjalaste haudasid ning taastama monumenti, vaid tegime seda päevavalges ja nähtavalt. Oma ajakirja „Avalik Arvamus“ levitasime avalikult, pakkusime lugeda kõigile, isegi kohalikule KGB- le, et neil ei ole tarvis kedagi küsitleda ega üle kuulata. Meie tegevus ei olnud salastatud, varjatud, sest me teadsime ning uskusime, et meie ei tee midagi valesti. Ajalugu näitaski, et meie tegevus oli õige, sest see oli rajatud Eesti riigi ja rahva vabaks võitlemisele. Meie tegevus raputas mitte üksnes Võru linna, vaid ka kogu Julgeolekut ning Nõukogude Liitu just sellega, et me murdsime raamidest välja. Me ei mänginud seda mängu nende reeglite järgi, mis olid kehtestatud toonase okupatsioonivõimu poolt. Mis puutub minu rolli selles ajas, aastas ja filmis, siis minus eneses ja minuga seonduv juhtus kõik kuidagi instinktiivselt. Teadlikkust, et ma lähen ja muudan Võru linna vaimset, poliitilist linnapilti, seda polnud. See oli pigem juba tulemus. Usklikud inimesed ütlevad, et Jumalal on üks plaan sinuga. Teised ütlevad, et sa oled saatuse poolt välja valitud. Võib-olla siis saatuse poolt oligi ette määratud see, et ma tegin seda, mida ma pidin tegema.“
Ain, ma tahtsingi öelda nüüd seda, et Piiblis on prohvetid, kellele antakse erilised võimed, psühholoogilised liidri omadused. Mis kõige tähtsam, kellele Jumal annab sõnumi, mida edasi anda. Sõnum oli Kolonnil lühike ning selge: “Eesti vabaks!“ Kui nüüd Võrus ilmub rahva ette uus Ain Saar, mis on tema sõnum, tema ülesanne?
A.S.: „Võru linn on palju saavutanud. Linnapilt on kaunis, inimesed tunnevad end turvaliselt. Kõige tähtsam probleem, millega uus Ain Saar peab tegelema, on kindlasti majandus. Kurb on Võrus vaadata seda, et riik ei ole suutnud luua sellist tööturu poliitikat, mis aitaks luua inimestele uusi töökohti. Kui inimestel pole tööd, siis on see surmahoop sellele väikesele armsale linnale.“
Katariina tänaval peatub järsku auto, millest astub välja kena soliidne proua, kes astub Ain’i juurde ning küsib: „ Ain, kas Sa mäletad mind?“
Ain tõuseb lauast, teretab daami ja vabandab, et kahjuks ei mäleta kohe. Proua tutvustab end ja ütleb, et ta on endine „Rannatare“ kohviku puhvetipidaja ja ütleb välja kaua aastaid endas hoitud tõsiasja: „Tead Ain, mul keelati ära tookord isegi koogikeste ja saiakeste müümine Sulle ja teistele Kolonni liikmetele.“ Ain ja proua embasid teineteist.
Selline oli Võru linnapilt 1987. aastal, sellised olid kommunistid, selline oli nõukogude võim.
Küsis Jüri Pallo
