Eesti pangandussektor kuulub välisomanikele
Eesti pangandussektor on väga tugevalt kontsentreeritud kolme suure Rootsi panga kätte – Swedbank, SEB ja Nordea omavad pangandusturust 81%. Kui vaadata veel kahte esimest, siis nende osa kogu väljastatud laenude turul on 63%. See tähendab, et Swedbank ja SEB dikteerivad suures osas tingimused, kuidas ja millisel viisil eestlased pangateenuseid kasutada saavad.
Kui vaadata tavalist jaeklienti, siis oluline on see, et Swedbank võtab pangasisese ülekande eest teenustasu 16 senti ning ülekande eest mõne teise panga kontole 38 senti. SEB hakkas eelmise aasta lõpust võtma konto haldustasu 1 euro kuus konto kohta. Muud väiksemad kommertspangad Eestis selliseid tasusid ei võta. SEB Pank Eestis saab 80% oma haldus- ja tegevuskuludest katta teenustasutuludega. Teenitud laenuintress läheb suuremalt jaolt otse kasumisse. Teenustasutulude osakaalult kogutuludest on Eestis tegutsevad Rootsi pangad Euroopas esirinnas. Kokkuvõttes on Eesti panganduses tarbijate jaoks probleemiks väike konkurents pankade vahel ning ühistulise panganduse marginaalne osa finantsvahenduse turul.
Kaks suuremat panka kasutavad oma domineerivat positsiooni täielikult ära. Kuna inimesed on oma pangaga harjunud, SEB on ju varasem Eesti Ühispank ning Swedbank varasem Hansapank, siis „jalgadega hääletamine“ toimub aeglaselt. Kõige rohkem on kahest suurpangast klientide lahkumisest võitnud eestlastele kuuluv aktsiaselts LHV Pank, kes tugevalt oma positsiooni laiendab. Kuid väljastatud laenude osas on tema osakaal siiski vaid alla 3% kogu laenuturust.
Ühistuline pangandus
Mis on ühistuline pangandus? Ühistulise panganduse peamine eesmärk on teenida oma klientide huve, samas kui kommertspanganduse peamine eesmärk on aktsionäride kasumi maksimeerimine. Ühistulise panganduse alla lähevad Eestis hoiulaenuühistud ja ühistupangad. Samas ühistupankasid Eestis taasiseseisvumise ajal veel loodud ei ole.
Kõik hoiulaenuühistu kliendid on samal ajal ka ühistu liikmed ehk omanikud. Sisuliselt on hoiulaenuühistu oma liikmetele kuuluv finantsasutus, mille igapäevatööd korraldab nõukogu poolt kinnitatud juhatus. Lisaks ühistu poolt pakutavatele teenustele on liikmetel õigus saada osa ühistu kasumist.
Ühistulisel pangandusel on kindlasti oma sotsiaalne mõõde, kus ühes kogukonnas tegutsevad inimesed koondavad oma rahalised ressursid kogukonna arengu jaoks. Inimesed saavad oma raha pealt teenida intresse ning kogukonnas aktiivsemad ja ettevõtlikumad inimesed saavad võtta laenu, et tegeleda ettevõtlusega. Aktsiaseltsist kommertspank jätab tihti väikesed laenusoovijad ukse taha, hoiulaenuühistud täidavad selle puudujäägi. Ja pealegi – panganduses teenitav raha jääb ringlema kohalikku kogukonda.
Ühistulise panganduse ajalugu Eestis
Esimene eestlaste poolt loodud hoiulaenuühistu alustas tegevust Tartus 1902. aastal. 1939. aastaks kasvas Eesti ühistuliste krediidiasutuste arv 215ni, millest 173 oli hoiulaenuühistut (tollel ajal nimetati neid ka ühispankadeks) ning 42 hoiulaenukassat. Koos Nõukogude võimuga kõik hoiulaenuühistud natsionaliseeriti ning 1991. aasta taasiseseisvumise järel nende varasid ei tagastatud. Seega hakkas 1992. aastast hoiulaenuühistute asutamine Eestis sisuliselt nullist ning mingit riigipoolset abi hoiulaenuühistute võrgustiku taastamiseks ei järgnenud. Eestis on hetkel 25 tegutsevat hoiulaenuühistut, millest suurim on üheksa aastat tagasi loodud Tartu Hoiulaenuühistu umbes 2000 liikmega, teistel hoiulaenuühistutel jääb liikmete arv 50 ja 1200 vahele. Kõigi hoiulaenuühistute liikmete arv kokku on 7500. Peamiselt pakuvad hoiulaenuühistud hoiustamise ja laenamise teenust.
Viimase kolme aastaga on Eesti hoiulaenuühistute laenuportfell kasvanud viis korda 47 miljoni euroni. Võrdluseks võib tuua, et kommertspankade väikelaenude (intress tavaliselt 15%-21%) portfell on 408 miljonit eurot ja ülikõrge intressiga nn kiirlaenuäride laenumaht on ligikaudu 200 miljonit eurot. Kogu Eesti pangandusturul, kus väljastatud laenude maht on 16,3 miljardit eurot, on ühistulise panganduse osakaal vaid 0,3%. Võrdluseks on see osakaal Lätis 2%, Leedus 6% ning Lääne-Euroopa riikides valdavalt 30%-35%.
Peab tunnistama, et suurim eestlastele kuuluv ühistuline krediidiasutus ei asu üldse Eestis. Selleks on hoopis Kanadas asuv Toronto Eesti Ühispank (Toronto Estonian Credit Union), mis tegutseb 1954. aastast ning millel on 5500 omanikust liiget.
Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu
Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu loodi 2014. aasta oktoobris eesmärgiga kasvada taasiseseisvunud Eesti esimeseks sõltumatuks ühistupangaks. Meie ühistu on loodud puhtalt erainitsiatiivil, kuna nägime, et see on üks võimalus majanduskeskkonnas valitsevat olukorda, kus välismaised teenusepakkujad on hõivanud enamuse pangandusturust, muuta. Eesmärgiks on pakkuda soodsaid ja eraisikutele arusaadavaid pangateenuseid. Me ei ole seotud ühegi poliitilise erakonna ega kohaliku omavalitsusega.
Oleme tegutsenud poolteist aastat ning praeguseks on meil ligikaudu 400 liiget. Ühistupangaks saamisel on üheks oluliseks eelduseks piisava osakapitali kokku kogumine. Seetõttu on meie üleskutseks kaasata ühistupanga loomisesse kõiki eestlasi, nii kodu- kui välismaal, kellele läheb korda Eesti riigi käekäik ning rahva heaolu paranemine.
Kellel on suurem huvi Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu vastu, saab meie tegemisi jälgida internetis (www.kodumaakapital.ee) või kirjutada otse allakirjutanule aadressil [email protected].
Rait Kondor,
Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees
