Kahetsusväärsel kombel on viimasel ajal hakanud Välis-Eesti kogukonna seas levima väärinfo, justkui oleks Eesti riik ja Kaitseministeerium lõpetanud Teises maailmasõjas osalenud veteranide toetamise (vt. Vaba Eesti Sõna nr 46, 12. novembrist 2015).
Tegelikkuses on ainsaks viimastel aastatel Eestis elavate veteranide toetamises toimunud sisuliseks muudatuseks see, et Eesti riik on loonud ulatusliku toetussüsteemi välismissioonidel osalenud kaitseväelastele. Seeläbi ei ole aga muutunud midagi Teise maailmasõja veteranide toetamises.
Teise maailmasõja veterane elab Eestis viimaste andmete kohal 1938 ning nendele on ette nähtud pensionilisaks 10% rahvapensioni määrast. Täiendavalt saavad Teise ilmasõja veteranid rahalisi toetusi ka nendest riikidest, mille teenistuses nad teise ilmasõja ajal olid. Sellele lisaks on paljudel veteranidel õigus ka represseeritud isiku toetustele (pensionilisa 20% rahvapensioni määrast, tervisetoetus 160 eurot aastas, soodustused ühistranspordis jne).
Lisaks nendele riigipoolsetele otsetoetustele toetab Kaitseministeerium juba aastaid erinevaid Teistes maailmasõjas või vahetult pärast sõda okupatsioonivõimudele vastupanu osutanud veterane koondavaid ühinguid. Näiteks 2015. aastal toetas Kaitseministeerium neid organisatsioone ligi 75 000 euro ulatuses, mida ühingud saavad kasutada nii oma kontorikulude katmiseks, mitmesuguste koosviibimiste ja ürituste ja koosviibimiste korraldamiseks kui ka oma liikmete ravi- ja matusekulude toetamiseks. Ainuüksi sihtasutus Eesti Vabadusvõitlejate Abistamise Fond sai Kaitseministeeriumilt sel aastal toetust 45 000 eurot, ning nimetatud fondist on võimalik toetusi taotleda ka Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu (EVSÜ) liikmetel. Sarnastes mahtudes plaanib Kaitseministeerium Teise maailmasõja veteranide toetamist jätkata ka järgnevatel aastatel ning need toetused ei ole kuidagi seotud õiguskantsleri seisukohaga selle kohta, et hiljuti heakskiidetud poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas ning riigi muud toetusmeetmed teiste veteranide gruppide suhtes ei ole vastuolus põhiseadusliku võrdse kohtlemise printsiibiga.
Eesti Vabariik peab pöörama tähelepanu ka nendele veteranidele, kes on vigastada saanud taasloodud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus teenistusülesannete täitmisel või osalenud Riigikogu poolt heaks kiidetud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Meie kaitseväelased on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Nad on võidelnud Eesti eest ja teeninud rasketes välisoperatsioonides välja liitlaste respekti. Meie sõdurid on Eestit hästi teeninud ja Eesti ühiskonna kohus on luua välismissioonidel osalenutele ja nende lähedastele väärikas toetussüsteem.
Seetõttu kiitis Vabariigi Valitsus 2012. aasta lõpul heaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika, mille eesmärk on kõigi välismissioonidel osalenud kaitseväelaste ühiskondlik tunnustamine ja toetamine.
Veteranipoliitika on suunatud neile, kes on võidelnud Eesti Kaitseväe koosseisus Eesti eest või kaotanud töövõime teenistusülesandeid täites Eestis. Selliseid isikuid on hetkel kokku 2800. Kuna maailm ei ole sugugi rahunenud ning Eesti riik seisab kindlalt oma NATO liitlaste kõrval, siis suureneb sõjalistel missioonidel käinud veteranide arv pidevalt. Kuna tegemist on endiselt üsna noorte meeste ja naistega, siis on riigipoolsed toetusmeetmed suunatud pigem sellele, et endistel kaitseväelastel oleks kergem leida tööd ja eluaset peale teenistusest lahkumist.
On tõsi, et Kaitseministeerium toetab Teise maailmasõja veteranide kõrval ka Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingut, mis on oma põhijõupingutuse suunanud just missioonidel käinud kaitseväelaste toetamisele. Iga aasta kevadel korraldab nimetatud ühing sinilille kampaaniat, mille käigus kannavad eestimaalased rinnas sinilille ja avaldavad sellega tunnustust Eesti riigi kaitsjatele laiemalt.
Lõpetuseks. Eesti ühiskond on tänu võlgu nii neile vapratele meestele, kes võitlesid Teises maailmasõjas, kui ka neile kaitseväelastele, kes on välismissioonidel Eesti julgeolekuhuve kaitsnud. Eesti riik ei unusta oma sõjamehi ja Teise maailmasõja veteranide staatus ning nendele ettenähtud toetused pole muutunud.
On kahetsusväärne, et Välis-Eesti kogukonna seas levib väärinfo Eestis elavate veteranide olukorrast. Nii veteranide MTÜ-del kui ka kohalikel omavalitsustel on piisavalt ressursse tagamaks, et ükski veteran ei peaks kannatama toidupuuduse käes. Samuti on olemas toimetulekutoetuste süsteem, mis tagab selle, et iga abivajav inimene saab oma eluaseme kulud kantud. Kahtlemata on Eesti Abistamiskomitee püüdlused Eesti veteranide toetamiseks kantud parimast soovist ning me oleme selle eest väga tänulikud ning loodetavasti saame tulevikus tagada koostöö, mille aluseks on läbipaistev ja tõepärane informatsioon.
Eesti Vabariigi Kaitseministeerium
