Ehkki valitsus jättis Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata, pole Soome visionäär Peter Vesterbacka oma plaanist loobunud.
Arendaja soovib ise korraldada tunneli keskkonnamõjude hindamise ja kui see tehtud, siis uuesti eriplaneeringut taotleda.
Samas seisavad alles ees Eesti ja Soome arutelud teemal, kes, kas või kuidas tunnelit võiks rajada.
Juuli lõpus teatas riigihalduse minister Jaak Aab, et soovitab valitsusel Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata jätta.
Valitsuse pressikonverentsil viitas Aab tervele reale vastuseta küsimustele.
Minister lisas, et valitsus kahtleb nii arendaja välja pakutud ajakavas kui ka tasuvusarvutustes.
Kindlust pole Eestil ka projekti rahastajates, ega selles, millised kulud jäävad lõpuks riigi kanda.
Tunneliprojekti eestvedaja Finest Bay Area Consulting OÜ otsustas seepeale eriplaneeringu taotluse tagasi võtta.
Ettevõtet esindava advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap rõhutas, et tunneliplaan on ikka veel jõus. Lihtsalt nüüd lähenetakse asjale pisut teisiti.
“Eestis on sellel aastal seadusandlus muutunud ja nüüd on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist loamenetlustest eraldiseisvana,” selgitas Künnap.
“Ja siis on vast juba märksa lihtsam edasi minna nende planeeringute ja muude asjadega,” sõnas Künnap ja lisas, et umbes samasuguse strateegia valis arendaja ka Soomes.
“Soomes on keskkonnamõjude hindamine eraldiseisvana juba algatatud.
Seal on tegelikult keskkonnamõjude hindamise programm juba ka avalikustatud ja kinnitatud.”
VES/ERR