5. novembril sai Pirita kloostri vaimulik, isa Vello Salo 90-aastaseks. Lisaks sellele, et Salo on tunnustatud teoloog, tuntakse teda kui ajaloolast, literaati, tõlkijat ja kirjastajat.
ETV nädalasaade “Aktuaalne kaamera. Nädal” käis päev pärast Vello Salo juubelisünnipäeva ning elulooraamatu esitlust tal Pirita kloostris külas.
Vello Salo raamatukogu mahub vaevu Pirita kloostri pisikesse tuppa. Osa arhiivi on veel kastides ja ootab sorteerimist.
“Ma ei pääse oma tuppa enam sisse. Neid raamatuid on nii palju ja neid tehakse aina juurde. Raamatute kirjutamisel ei tule lõppu – nii seisab Piiblis ja on tõsi ka,” ütles Salo.
Raamatud on temaga koos rännanud riigist riiki. Kirjastaja ja tõlkijana on ta seisnud ka ise selle eest, et raamatuid aina juurde tuleks. Piibli tõlkimine on olnud tema ammune unistus.
Sünnipäeval esitletud elulooraamatu pealkiri on “Siin Vatikani raadio”. Vello Salo häält sai ka Eestis kuulda 1940. aastate lõpust 1950. aastate alguseni ning 1960. aastatel. Seda kauget raadiosaadet segati hoolsalt.
Vatikani raadio eestikeelsed saated oli omamoodi ka Eesti tutvustamine, meenutas Vello Salo, kellele kuulus idee hakata paavsti endisest tähetornist eestikeelseid saateid eetrisse andma.
Küllap oli Vello Salo esimene eestlane, keda nägid tema õpilased Iraagis. Ta meenutas oma õpilasi, kes pärit küladest, mille on praeguseks vallutanud terrorirühmitus Islamiriik.
1960. aastate lõpus oli ta Iraagis Vana Testamendi ja Uue Testamendi professor. Eestikeelne luuletuskogu jäi tal seal avaldamata, kuid selline plaan tal oli.
“See oli nalja mõttes, et kes ikkagi Iraagis eesti keeles on kunagi luulekogu välja andnud. Kuna neil ei olnud täppidega tähti ja mina tellisin need järele ja need jõudsid alles pärast mind kohale, on see praeguseni veel tegemata. Kui Issand aega annab, siis ma saadan nüüd pdf-faili Bagdadisse ja lasen Iraagis trükkida,” rääkis Salo.
Elulooraamatu lõpetas ta veidi enne trükkiminekut ja luges trükist ilmunud raamatu kohe, öösel, läbi. Raamatu esitlus ja juubel olid tal koos ning õnnitlejatele lubas ta lehte tänukuulutuse panna, sest ükshaaval õnnitlejatele tänukirjakesi saata pole lihtsalt võimalik.
Kingikuhilast valis ta näitamiseks Tori sõjameeste mälestuskiriku pildi. Vello Salo on soomepoiss, kes läbi Tšehhi põrgu jõudis Itaaliasse. Esimese öö veetis ta Roomas birgitiinide kloostris, teadmata toona kloostrielust eriti midagi. Nüüd, aastakümneid hiljem elab ta Pirita kloostris.
Elu mõtte kohta ütles Salo, et ristirahvale on teada nõuanne – kasvage ja kandke vilja.
“Igaüks, kes hoolitseb selle eest, et meil siin Maarjamaal oleks rohkem armastust, rohkem südamerahu ja rohkem reibast rõõmu, on kindlasti vaimuvilja kandnud ja seisab kohtus Jumala paremal käel. Targemat mul midagi ütelda ei ole,” sõnas Salo.
Tema sõnul on Pirita klooster koht, kus aeg maha võtta, et mõelda ja lugeda. Tema arvates ongi inimeste häda praegu selles, et kõigil pidevalt on kiire.
Anne Raiste / ERR
