Vello Ederma sündis Rakveres, Eesti Vabariigis, 80 aastat tagasi, 22. augustil Juhan Hillar Ederma ja Klara Margarete Ederma teise pojana.
Lapsepõlv oli mureta, kuni kommunistid võtsid sünnimaa oma haardesse ja sundisid teda koos vanemate ja vanema venna Heinoga põgenikuteele.
Nende rännak kulges läbi Tšehhi põrgu ja Saksamaa põgenikulaagri Ambergis.
Nagu Vello oma elulooraamatus (Rakverlase ristteedelt, EÜS 2013) kirjutab, et emigrant võib unustada oma kodumaa, kuid põgenik mitte kunagi.
Kui Ameerika avas uksed 400 tuhandele põgenikule, asusid ka Edermad teele vaba maa ja vabaduse poole.
Elukohaks sai Washington DC ligidus ja see viis Vello Ederma Ameerika poliitilise elu keskusesse.
Sõna “kommunism” oli temale kui “luu kurgus”.
Ta asus võitlema kommunismi vastu ja vaba Eesti eest, nagu oli oma isale lubanud, et kui ta üles kasvab, ta elu juhtivaks ajendiks on kommunismivastane tegevus.
Relvadeks said sulepea, kirjutusmasin, kõnepult, raadiosaated ja arvutid.
Juubilar on neid kõiki kasutanud Eesti saatuse tutvustamisel ja kommunismi vastu võitlemisel. Isa oli veendunud, et lõpuks õigus võidab kurjuse, olenemata sellest kui kaua selleks aega läheb. Seda usub ka juubilar.
Raamatus jagab juubilar oma elu nelja perioodi:
1. Lapsepõlv Eestis ja lahkumine kodumaalt ning põgenemine läbi Tšehhi ja Saksamaa Ambergi põgenikelaagri.
2. Kooliharidus ja sõjaväeteenistus Ameerikas. Algkool algas Püssis, Virumaal. Sama kool, mida praegu tuntakse Lüganuse keskkoolina. Keskkoolis käimine toimus juba Ameerikas, Baltimores. Seal algas tema ajakirjanikukarjäär kooli ajalehe juhtkirjanikuna. Ülikoolihariduse sai Vello The George Washingtoni ülikoolis, kus tal peaaineteks olid välispoliitika, ajalugu, ajakirjandus ja massikommunikatsioon. USA sõjajõududes oli ta tegevteenistuses Saksamaal ning reservohvitserina armee vastuluures.
3. Karjäär Ameerika Hääles ja USA infoagentuuris. Neis töötas Vello Ederma alates 1960 kuni pensionile minekuni 1994. aastal. Lõpetades sõjaväeteenistuse, asus ta Ameerika Hääle teenistusse kapitooliumi lähedal. Karjäär uudiste kirjutaja ja tõlkijana algas eesti osakonnas. “Siin Ameerika Hääl Washington…”, algasid AH eestikeelsed saated okupeeritud isamaale. Hiljem sai temast toimetaja ja korrespondent. 37-aastaselt oli ta juba Ameerika Hääle Euroopa uudiste juhataja, kellele allusid kõik 23 Euroopa keelte uudisteprogrammi.
Vello ütleb, et ta alguses kõhkles pakkumist vastu võtta, et kas saab ikka hakkama, sest Euroopa oli sel ajal Külma Sõja tulipunktiks. Kuid juba kolm aastat hiljem, 1974, sai temast uudiste keskosakonna peatoimetaja. Sealt viis ta tee üheksaks aastaks AH Euroopa keelte osakonna asedirektori kohale. Pool sellest ajast oli ta tegelikult direktori asetäitja. Talle allusid viisteist ringhäälinguosakonda seitsmeteistkümne keelega, kaasa arvatud eesti, läti ja leedu. Vellole bürokraadi elu eriti ei meeldinud ja ta tihti pani ukse kinni, et kirjutada. Tema välispoliitilisi analüüse ja teisi artikleid esitati siis ka AH-s paljudes keeltes.
Aastast 1983 oli Vello Ederma USA Infoagentuuri uuringute osakonna spetsialist Nõukogude Liitu ja Ida-Euroopat puudutavates küsimustes, USA ja NL suhetes ning NATO küsimustes ja välismeedia reageeringute alal. Viimased viis aastat enne pensionile minekut oli ta USA Infoagentuuri (USIA) Balti ja Ida-Euroopa spetsialist.
Ta avaldas uuringuid baltlaste arvamustest koostöös EMORi firmaga Tallinnas ja kirjutas kommentaare laulva revolutsiooni ajast, mis läksid ka President Reagani lauale. Neil aegadel läbisid tema kabinetti paljud eesti tegelased, kes olid Washingtonis USIA kulul. Nende hulgas telestaar Urmas Ott, kellele Vello võimaldas teha telesaate Ameerika Häälest. Vellole meeldis eriti vestelda noortega, kes on nüüd suursaadikud või muud kõrged tegelased.
4. Juhtiv tegevus Ameerika eesti ja balti organisatsioonides, lobitöö Balti riikide liitumiseks NATO-ga ja ajakirjanduslik panus nii Eesti kui ka Ameerika eesti- ja ingliskeelsetes ajalehtedes.
Peale pensionile jäämist on Vello Ederma olnud juhtkirjanik ja kommentaator eestikeelsete ajalehtede veergudel nii Ühendriikides (Vaba Eesti Sõna), Kanadas (Eesti Elu) ja Tallinnas (Sõnumileht) ning BNS (Baltic News Service) korrespondendina Washingtonis. Vello oli aga alustanud Eestit käsitlevate referaatidega juba keskkooli ajal, olles 16-aastane. Ärimehed Kiwanis ja Rotary klubidest kutsusid teda kõnelema Eesti saatusest.
Peale ajakirjandusliku tegevuse on Vello Ederma olnud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides abiesimees ning XVI-XVIII juhatuste liige, ERKÜ liige Balti suhetes ja NATO laienemise alal, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) aseesimees ja 1999-2000 esindaja Washingtonis ja väliseestlaste esindaja Washingtoni Kesk- ja Ida-Euroopa koalitsioonis. Kolmel korral on Vello Ederma olnud Ühendatud Balti Ameerika Komitee esimees ja aastaid nõukogu liige.
Peale selle väga andumust, oskusi ja jõudu nõudva tegevuse on Vello Ederma esinenud kõnelejana Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel igal pool USA-s alates aastast 1951.
Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate Keskus vääristas Vello Edermad teeneteristiga aastal 1977 “erilise panuse eest Eesti iseseisvuse taastamise võitluses”. President Meri tunnustas teda Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga aastal 2001 ja aastal 2004 president Rüütel Valgetähe III klassi teenetemärgiga abi eest NATO suunal Washingtonis. Eesti Vabariigi Kaitseministeerium annetas talle kuldmärgi aastal 2010.
Vello Ederma kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlasperre, on Baltimore-Washingtoni koondise liige ning endine esimees.
Vello on abielus Mariega ja neil on poeg John ja tütar Eva.
Eestlaskond USA-s tervitab seda suurte teenetega kaasmaalast ja soovib temale palju õnne, palju aastaid ja head tervist ta suure sünnipäeva puhul ja siinkirjutaja rohket Jumala õnnistust sünnipäeval ja algaval uuel eluperioodil.
Airi Vaga