Veljo Tormise sünnist möödus 7. augustil 90 aastat. Foto: ERR
7. augustil 2020, helilooja 90. sünniaastapäeval avatakse ametlikult Veljo Tormise virtuaalkeskus.
Joosep Sang tegi ajakirjas Muusika intervjuu keskuse projektijuhi Iti Tedrega.
Kuidas tekkis mõte kutsuda ellu Veljo Tormise virtuaalkeskus?
Umbes kümme aastat tagasi hakkas oma loomingupärandit korrastav Veljo Tormis ajama asja, et tema muusika kohta olevad materjalid oleksid veebis inimestele võimalikult hästi nähtavad.
Alguspunktiks oli tema enda loodud koduleht tormis.ee ja Kanadas elava Alan Tederi katsetus luua internetti Tormise-teemaline infobaas, mis oli selleks ajaks pooleli jäänud.
Mis on peamised ülesanded, mis endale seate?
Koguda kokku materjal, mis kõnetaks nii muusikuid kui ka muusikahuvilisi, töödelda ja korrastada seda materjali nii, et seda saaks veebis esitleda.
See tähendab süstematiseerimist, seostamist ja muud tüütut tegevust, mida ei ole lihtne seletada.
Veljo Tormis soovis, et tema poolt kogutu ja loodu säiliks ja ta jagas suure osa sellest, mis tal oli, muuseumidele ja raamatukogudele laiali.
Samuti on küllaltki laiali ka see, mida veebist võib leida. Tükk siin, teine seal, kolmas ka kuskil.
On kooride videosid ja salvestusi, kirjutisi ja infokilde. Kui tükid kokku korjata ja nendest huvitavamat osa esitleda, võib see ehk mingil moel kajastada ka neid emotsioonipuhanguid, mida lauljad ja kuulajad on eri paigus ja eri aegadel Tormise muusika läheduses tundnud.
Võimalik, et Tormis on maailmas suurem kui Eestis, aga pelgalt oletamisest on vähe, kui napib tõendusmaterjali.
Tema muusikaga helikandjaid on Eesti välja antud väga palju, kuid mujal on neid ilmunud veel rohkem.
Üks osa sellest, millega loodav keskus tegeleb, ongi Veljo Tormise mahukas diskograafia.
Teadaolevalt esimene heliplaat Tormise muusikaga ilmus 1951. aastal.
Veljo Tormisest veebi kaudu moodustuv pilt peab vastama tema staatusele erilise Eesti heliloojana, keda teatakse ja hinnatakse kogu maailmas.
Et materjali on väga palju, vältab töö kindlasti aastaid ja püüab hõlmata väga paljusid inimesi nii Eestis kui ka välismaal.
Miks just virtuaalkeskus? On teil eeskujuks mõni analoog laiast maailmast? Kas kaalumisel oli ka füüsilise Tormise keskuse rajamine?
Eeskujusid ei ole kohe võtta. Kindlasti mõjub keskus esialgu ühe helilooja internetilehena nagu neid on maailmas tuhandeid.
Aga meie ambitsioon on veidi kaugemale astuda ja hõlmata rohkemat, proovida teistmoodi.
Pealegi on maailmas viimastel kuudel selles valdkonnas toimunud suur arenguhüpe ning praegu ei tea veel keegi, millised on järgmised arengud ja kuidas muusikasõbrad sellele reageerivad.
Sõna virtuaalne peaks tähendama seda ka, et ühtegi ukselinki ega eset käega katsuda ei saa ja eelkõige saab külastaja kontakti just Veljo Tormise ideedega.
Traditsioone ja Eesti lugu saab elusana eksponeerida ka veebi kaudu. Tormise lugu samuti.
Veljo ei tahtnud endale ausammast ega monumenti. Nii et “päris” keskus ei olnud jututeema. Ka rahvamuusika, mis ta enda sõnul teda kui heliloojat kasutas, on läbi aastasadade ja tuhandete püsinud ning arenenud pigem ideena.
Kõige tähtsamaks Tormise-hooneks jääb Kuusalu vallas Aru külas Kõrveaial asuv helilooja sünnikodu, mida kokkuleppel Veljo Tormise kultuuriseltsiga ja maja pererahvaga on võimalik mõnel huvilisel ka külastada.
Arvuliselt suurem osa Veljo Tormise muusika fänne asub väljaspool meie piire, laias ilmas on miljoneid koorilauljaid ja sadu miljoneid muusikasõpru.
Ideaalis võiks neil kõigil olla asja Veljo Tormise virtuaalkeskusesse.
Tõeline au ja sammas oleks sagedasem Veljo Tormise loodud muusika esitamine ning laialdasem regilaulu tundmaõppimine ja väärtustamine (ka laulupeol!).
Kuidas on korraldatud virtuaalkeskuse töö? Kes selles osalevad ja mida pakute külastajale?
Kui virtuaalsed “uksed” avatakse, on teretulnud kõik, ükskõik kus nad asuvad. Läbi astuma ja kaasa rääkima oodatakse kõiki, keda Tormise muusika ei jäta ükskõikseks.
Eelkõige peaks see olema inimmõõtmeline projekt.
Mitmesugusteks töödeks kavatseme kutsuda appi vabatahtlikke, Veljo Tormise kultuuriseltsi liikmeid ja Tormise muusika sõpru, kes endast märku annavad, samuti muusikatudengeid.
Kas tulevikus on kavas korraldada ka üritusi, mis ulatuvad väljaspoole virtuaalset ruumi – kontserte, konverentse, näitusi?
Kontserte kindlasti. Igal aastal tähistatakse laulmisega Kõrveaial Veljo Tormise sünniaastapäeva niikuinii, toimub ka koostöö festivaliga “Tormise tuules”.
Tulevikuks on tõesti mitmesuguseid mõtteid, kui tiivad kannavad. Miks mitte korraldada virtuaalse giidiga ringkäike virtuaalmuuseumis ja Veljo Tormise muusikas.
Oleme kaalunud ka virtuaalgiidiga matkaradu mööda Tormisega seotud paiku, jalgsi või jalgrattal. Ja muidugi on teretulnud ka Veljo muusika sõprade pakutavad ideed.
Kas Tormise loomingut esitatakse Eestis ja laias ilmas piisavalt? Mida peaks tegema (ja mida saab virtuaalkeskus teha), et Tormise muusika ei ununeks?
Veljo Tormise muusikal on palju aktiivseid toetajaid, kuid keegi ei tea täpselt või umbkaudugi, palju neid tegelikult on.
Arvatavasti on huvi tema loomingu vastu kasvav ja püsiv. Eriti veel olukorras, kus globaalselt kasvab inimeste keskkonnateadlikkus ja loodustunnetus.
Miks mitte oletada, et nad pööravad senisest rohkem oma pilgu ja kõrva muusika poole, mille keskmes on inimese elu ja käitumismustrid loomulikus keskkonnas, keset loodust ja selle osana.
Virtuaalkeskus saab sammukeste haaval Veljo Tormise sõnumit nähtavamaks tõsta ja seda edasi kanda, tutvustades ja esitledes seda, mis teda ennast viiside ja rütmide kaudu ergastas ning mille edasikandumist ta väga soovis.
Tõnu Tormise lisakommentaar:
Veljo Tormis oli väga huvitatud veebilehest, mis koondaks informatsiooni tema loomingu kohta, paljudele huvilistele-küsijatele nootide, ettekannete, diskograafia ja muu leidmise lihtsustamiseks.
Esimesteks katseteks olid Torontos Alan Tederi poolt valminud veebileht ning minu käeharjutus “Veljo Tormis data bank”, kuid üsna pea selgus, et igapäevane info leidmine Veljo esituste ja kajastuste kohta ning selle teabe käsitsi uuendamine käib tegijatele muude tööde kõrvalt selgelt üle jõu.
Umbes samal ajal, juba üle kümne aasta tagasi tuli Immo Mihkelson lagedale ideega luua kaasaegne andmebaasipõhine veebileht.
Meie piiratud ressursside juures, oludes, kus paljude aastakümnete jooksul pole suudetud pealinna ehitada suurt korralikku kontserdisaali ja ooperiteatrit, pole veel ühe keskusemaja ehitamine kuigi mõttekas.
Pealegi on tähtis ju sisu, mitte maja. Kui näiteks Jaapani koorijuht soovib Tormise loomingust sobivat teost leida, siis vaevalt hakkab ta selle pärast Eestisse lendama.
Veljo Tormise kultuuriselts väsimatu haldja Ulvi Ranna eestvedamisel haldab Kuusalu rahvamaja. Kui saab võimalikuks teha seal juurdeehitus, kus saab näha ka heliloojaga seotud füüsilisi esemeid, siis miks mitte, kuid see pole esmatähtis.
Pealegi on üks tähtis maja olemas praegugi – Veljo Tormise sünnikodu Kõrveaial, mida praegused omanikud Janne ja Andres Nurja on erilise hoole ja armastusega korrastanud ja hoidnud.
Veljo Tormise Virtuaalkeskus/ Veljo Tormis Virtual Centre
https://veljotormis.com/
Veljo Tormise Selts/ Kuusalu Rahvamaja
www. tormis.ee
