Veeldatud maagaasi (LNG) laev, mille kaudu hakatakse varustama ka Eestit, tuleb talvel Soome ehitatava kai äärde, ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Ometi lubasid laeva peatset saabumist just Eestisse suvi otsa mitmed tipp-poliitikud ning ametnikud eesotsas peaminister Kaja Kallasega.
Veel 27. septembril rääkis peaminister Kaja Kallas Vikerraadios kokkuleppest soomlastega, et laev tuleb esimesena Eestisse.
28. septembri riigikogu infotunnis rääkis ta sama: „Ja tõesti, soomlastega on meil selline ühiste kavatsuste memorandum tehtud, et see, kellel esimesena see haalamiskai valmis, sinna äärde tuleb see taasgaasistamise laev.“
Soome meediat jälginud ajakirjaniku Rain Kooli sõnul on aga soomlased kevadest saadik rääkinud kindlas kõneviisis sellest, et LNG-laev tuleb just nimelt Soome, Eesti variant pole tulnud kordagi isegi jutuks.
Sest juba 20. mail sõlmis Soome võrguoperaator Gasgrid ameeriklaste Excelerate Energyga lepingu rentida Exemplarinimeline LNG-terminal kümneks aastaks. Tehingu hind on ligi 500 miljonit eurot. Sellel lepingul on ainult ameeriklaste ja soomlaste allkirjad.
Tagantjärgi tarkusena sai ilmselt määravaks see, et soomlastel oli raha olemas, otsus tehtud ja nad olid ameeriklastega juba tükk aega läbirääkimisi pidanud, Eestist aga tuli vastuolulisi signaale ja selget poliitilist tahet ei olnud.
Ärimehed solvunud riigi peale
“Et LNG-laev ei tule Eestisse, oli kurb tõdemus, sest et ettevõtjad, kes Eesti jaoks kriitilises situatsioonis tahtsid Eestile appi tulla suulise kokkuleppe alusel ja alustasid ehitusega enne kirjalike lepingute sõlmimist, on nüüd fakti ees, et nad on pannud viimased kuus kuud energiat ja tohutult raha asja, millel pole vähemalt esialgu kasutust. See solvab ärimehi, lisaks ärilise probleemi on neil ka sügav solvumine oma riigi peale,” ütles tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo 12. oktoobril ERR saates “Esimene stuudio”.
Eesti Gaasiliidu tegevdirektori Heiko Heituri sõnul annab LNG-terminali Soome minek halva signaali ning endiselt pole selge, kuidas Eesti turuosalised terminalile ligi pääsevad.
“Peaks ütlema, et see pole pettumus vaid gaasimüüjatele, vaid ka tööstusele ja tavatarbijatele, et riik kriisiolukorras pole suutnud kaitsta Eesti varustuskindluse huve ega töötanud piisavalt selle nimel, et meie majandus saaks võimalikult madala hinnaga gaasi,” ütles Heitur.
“Sellest otsusest kaotab nii Eesti majandus, gaasituruosalised, tarbijad ja riik ise, kes annab sellega üsna halva signaali laiemale üldsusele,” ütles Heitur.
VES/meedia