VESis ilmunud kahes “arvamuslood” rubriigi all ilmunud kirjutises süüdistati Jumalat naiste ja kogu inimkonna vihkamises. Üks nendest kannab väljakutsuvat pealkirja: “Jumal, kes vihkab naisi”.
Jumal kui Kõigeväeline ja Püha ei vaja meie inimeste kaitset vale ja vaenu vastu, mis Tema kohta öeldakse või kirja pannakse. Mis on aga vajalik, on õige informatsiooni ja faktide esile toomine siis, kui esitatakse puudulikke või ekslikke väiteid ja seletusi Jumala kohta. Judeokristlikus usundis tuntakse Jumalat kahes eneseväljenduses ehk ilmutuses: kui ainust Püha ja Kõigeväelist, kes nõuab püha elu nendes, kes on Tema omad, ja Armurikast, kes on andestav ja halastav.
Väide, et Jumal tõi veeuputuse hävituse vihas inimkonna vastu ei vasta Piibli faktidele. (VES 7. märts: “Hallid kardinalid”) Piibli alguses Esimeses Moosese raamatus (Genesis) on kirjas, et Jumal saatis veeuputuse “kahjatsuse” meelega: Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli nii suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et ta inimse oli teinud maa peale, ja ta süda valutas. Ja Jumal ütles Noale: “Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda.” (1. Moosese 6. peatükk, salmid 5 kuni 22). Jumala süda valutas sellepärast, et Jumal armastab oma loomingut ega vihka seda.
Pealkirja (VES 20. märts) väide, et “Jumal vihkab naisi” käib risti vastu Vana ja Uue testamendi õpetustele. Kontrollisin Piibli konkordantsist ehk tekstides esinevate sõnaloenduste raamatust “vihkama” ja “põlastama” ja neist tuletatud sõnade kasutust eri seisukordades (kokku 308), kas nende hulgas esineb ühtegi lauset, mis ütleks, et Jumal vihkab naisi. Ma ei leidnud ühtegi! Artikli pealkiri on ilmselt võetud islami ühiskonnas valitsevatest Koraani ja shariaadi (islami õiguslik, usundiliste ja moraalinormide kogum, mis põhjeneb Koraani ja Sunna õpetustele) valitsuse ühiskondlikke ja naiste rõhumist kirjeldava teose pealkirjast, kuigi see ei ole siiski kirjutuse sisus keskkohaks.
Ristiusus on määravaks juhtnööriks Uue testamendi õpetus naiste kohta. Uue teatamendi õpetused pole sisult ega eesmärgilt filosoofilised ega filosoofide poolt kirjutatud. Uue testamendi õpetused põhjenevad sündmustel ja tegudel, mis on seotud Jeesuse Kristusega. Uue testamendi üheks põhi õpetuseks on kõigi võrdõiguslikkus Jumala ees: Nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud! Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. (Pauluse kiri galaatlastele 3. peatükk, salmid 27 ja 28)
Juba enne Uue testamendi kirja panemist said naised suurele aukohale ristiusus. Naised olid esimesed, kes said teada ja nägid oma silmaga, et Jeesus oli surnuist ülestõusnud, mis on ristiusu nurgakivi. Kõigis neljas ristiusu sündimise ajaloos on naised esimesed, kes kohtuvad ülestõusnud elava Jeesusega. Seda saab kontrollida järgmistest Uue testamendi osadest ehk evangeeliumitest: Matteuse ev. 28. peatükist, salmid 1 kuni 10; Markuse ev. 16. peatükist salmid 1 kuni 11; Luuka ev. 24. peatüki salmid 1 kuni 12; Johannese ev. 20. peatüki salmid 1 kuni 18. See oli ennekuulmatu heebrea, kreeka ja rooma kultuurides, et naistele oleks antud eesõigus ja aukoht olla nii suure ajaloolise juhtumi tunnistajad ja sellest teate levitajad enne mehi – ja et nende osa ei peidetud või kustutatud hiljem meeste, jüngrite ja usuõpetajate poolt.
Ristiusul oli selle algsajanditel suur naiste poolehoid, ja naised moodustasid enamuse algristikoguduse liikmetest. Ajaloo professor Carl J. Richard kirjutas oma teoses “Twelve greeks and romans who changed the world” (Barnes & Noble 2006), mis hõlmab suurkujusid alates Homerosest, nende hulgas Temistokles, Perikles ja Plato, kuni Pauluseni ja Augustinus Aureliuseni, et ülemklassist ristiusku pöördunud naised rääkisid oma juhtivatel positsioonidel olevatele meestele ristiusust kui elust, kus naisi pidi hästi kohtlema, sest nad olid meestega võrdsed Jumala ees. Ka palju orje ja vaeseid, leski ja käsitööliste klassi kuuluvaid liikmeid hakkas uskuma Jeesusesse Kristusesse, kes, kuigi Ta oli ametilt lihtne puusepp ja kelle jüngrid olid kalamehed ja kes võttis ka naisi oma järelkäijateks ja õpilasteks, oli siiski Jumala Poeg, kes oli inimeste Lunastaja ja Õnnistegija, kes oli elav igavesti.
Lõpuks mõned õpetused Uuest testamendist, mis kinnitavad, et Jumal, kes on Jeesuse Kristuse Isa, ei vihka naisi ega maailma ja inimkonda. Austage leski, kes on õiged lesknaised. (Esimene kiri Timoteosele 4. p.t, s. 3. ).
Mehed armastagu oma naisi nõnda nagu Kristus on armastanud kogudust ja annud enese tema eest. Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu isenese ihu. (Pauluse kiri efeslastele 5. p.t., s.-d 25.28)
Jumala armastus pole aga piiratud abielu osapoolte vastu. Jumal armastab kõiki inimesi. Oleme just pühitsenud Jumala kõige suurema armastuse teo püha: suurt reedet (Eesti vanarahva kristliku vagaduse tarkus ütles, et rohi ka ei kasva suurel reedel). Siis andis Jumal oma Poja surma kogu inimkonna vabastamiseks nende patust ja vihast ning igavesest surmast, mis valitseb inimeses. Jumal tegi seda, sest Jumal armastab inimkonda ja maailma: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on annud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu. (Johannese ev. 3. pt. s. 16) Meie kristlaste Jumal ei vihka mehi ega naisi; Jumalal on paha meel, kui Ta näeb missugused me oleme ja kuidas me Tema armastuse, Jeesuse Kristuse, unustame ja Teda kohtleme. Jumala Isa Jehoova süda valutab ka meie ja meie maailma ühiskonnas valitsevate olukordade üle. Kuid Jumal ei too enam uputust maailma peale. Temal pole vaja seda teha, sest inimene on nii targaks, vägevaks ja iseseisvaks ning enese jumalaks saanud, et tema võib kogu maailma, nii vaenlased kui omad – kaasa arvatud iseenese – hävitada kas aatomi, keemiliste või bakterioloogiliste massihävitusrelvadega. Kurb tõde on see, et kui inimene ei võta vastu Jumala armastust enesesse, siis on inimene, kes vihkab teist inimest, nagu vanad paganlikud roomlased tõdesid, hundiks teisele inimesele.
Hoidku Jumal meie südameid ja meeli isiklikult ja ühiskonnana Tema armastuse kehastuses, Jeesuses Kristuses.
Thomas Vaga
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskop electus