Heikki A. Leesment koos poegade Heikki H. Leesmendi ja Hendrik Leesmendiga korporatsioonis Rotalia.
22. september on alates aastast 2007 Eestis riiklik tähtpäev – Vastupanuvõitluse päev, mida on jõutud ajakirjanduses vahel ka Otto Tiefi valitsuse päevaks nimetada. Aga sel päeval mälestatakse Eestis kõiki neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust.
Võttes 22. septembril 2014 kätte päevalehed, on huvitav märgata, et sel päeval tähistavad sünnipäeva mitmed meie kultuurile olulised inimesed. Minu jaoks vastupanuvõitluse üheks osaks on vastupanu laiemas mõistes, mille üheks ülioluliseks osaks on olnud ja on kultuuriline eneseteostus, eriti kui seda tulnud teha sageli olusid ja keskkonda trotsides. Täna meenutavad ajalehed, et ümmargused sünnipäevad on aastal 2014 vastupanuliikumises osalenud ja selle eest poliitivangipõlve kannatanud Mart-Olav Niklusel (sündinud 1934), kirjanik Helga Nõul (1934) ja kirjamehel-kirjastajal Hellar Grabbil (1929).
Kuid kui meenutada juba meie hulgast lahkunuid, siis tasub kindlasti meenutada sellel päeval sündinutest 1944. a. Jüri Uluotsa ja Otto Tiefi läheduses olnuid, kelle hulgas olid nii rahvusvahelise õiguse spetsialist prof. Nikolai Kaasik (1900-1950) ja korporatsiooni Rotalia järjepidevuse üks kandjaid, tollal noor jurist Heikki A. Leesment (1914-2005).
Kui me tahame enda jaoks avada vastupanuvõitluse päeva ajaloolist tausta, siis ei saa kindlasti mööda minna konkreetsetest isikutest ja nende omavahelisest koostööst juba aastaid enne saatuslikku sügist 1944.
Jüri Uluotsa ja Otto Tiefi sidusid kindlasti ühine üliõpilaspõlv Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, kui nad mõlemad kuulusid korporatsiooni Rotalia asutajate hulka. Nemad olid korporatsioonis Rotalia valitsenud rahvusliku vaimu kandjad. Korporatsiooni keskne ideoloog oli loomulikult J. Uluots, kuid Otto Tiefil oli samuti alati kaalukas sõna kaasa öelda. Vastupanuvõitluse ajalugu maailmas laiemalt tunneb fenomeni, mis seotud saatuslikel hetkedel kitsa sõpruskonnaga. Nii oli see ka Eestis, sest just kõige kriitilisematel hetkedel nii enda kui riigi jaoks sai J.Uluots usaldada inimesi, kelles ta oli lõpuni kindel. Seetõttu ka korporatsiooni Rotalia liikmetel oli Eesti riigi õigusliku järjepidevuse hoidmisel mängida eriline roll, mis tegelikult veel ootab süvauurimist. Seetõttu vajaks veel uurimist ka Heikki A. Leesmendi roll nii aastatel 1939-1944 kui ka 1945-1989.
Saades Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaseks sai Heikki A. Leesmendist ka korporant. 1935. a. liitus Heikki A. Leesment korporatsioon Rotaliaga ning osales aktiivselt Tartu Üliõpilaskonna juhatuses nii sekretärina ja mitmekordse abiesimehena. 1938. a. korraldas ta Eesti üliõpilaste osavõttu Debreceni ülikooli suvekursustest Ungaris. 1939. a. esindas eesti meeskonda Viinis üliõpilasolümpiaadil. Esindas Eestit Soome-Eesti-Läti-Leedu (SELL) konverentsidel, laulis Akadeemilises Meeskooris, olles kaks aastat selle esimees. Korp! Rotalias osales intensiivselt, olles nii noortevanem kui esimees.
Kui Nõukogude Liidu okupatsioon 1940. a. sulges akadeemilised intiimorganisatsioonid, valiti Heikki A. Leesment korp! Rotalia usaldusmeheks. Tuleb tunnistada, et oma üleasannet võttis ta tõsiselt ja tal oli ka õnne, näha ära uued ajad, kui ta sai uuesti tulla vabasse Eestisse. Aga esialgu viis põgenikutee teda septembris 1944 Eestist Rootsi, kus töötas seal kuni ümberasumiseni USA-sse 1950. a. suvel. Juba Rootsis osales ta aktiivselt eesti ühiskonnas, lauldes Stockholmi Eesti Meeskooris, oli Eesti Rahvusnõukogu liige ning kuulus ajalehe Välis-Eesti kolleegiumi. Oli korp! Rotalia taaselustaja Rootsis.
Sama jätkus USAs ja Kanadas elades. Heikki A. Leesment oli kaheksa aastat USA Eesti Rahvuskomitee esimees. Oma ametis jõudis ta esineda ka USA Kongressis Eesti okupatsiooniga seotud küsimustes. Kindlasti oli seegi üheks teguriks, et USA kunagi ei tunnustanud Eesti okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt. Heikki Leesment oli ka Ühendatud Balti Ameerika Komitee asutaja ja esimees.
Kuid alustades juttu korporatsioonist Rotalia, siis üheks väga oluliseks hetkeks Heikki A. Leesmendi jaoks oli võimalus tulla tagasi oma ülikoolilinna Tartusse. Kui korp! Rotalia 1989. a. Eestis taastati, oli ülimalt sümboolne, et Heikki A. Leesment Rotalia usaldusmehena aastast 1940 võis oma volitused üle anda oma kaasvendadele, Tartus samas majas Tähe tänaval, kus talle need ligi 50 aasta eest anti.
Selle ajaloolise sündmuse juures oli olemas ka üks perekondlik moment. Nimelt sai Heikki A. Leesment öelda, et kui ta oli 1941. a. Eestis abiellunud meie kuulsa korvpalluri ja korvpallitreeneri Ilmar Kullami õe Helviga, kellega tal oli kolm last (tütar Hele Kristin ja pojad Hendrik ja Heikki), siis tulles Eestisse oma volitusi korporatsioonis Rotalia üle andma, sai ta öelda, et tema mõlemad pojad, arstiks õppinud Hendrik ja juristiks saanud Heikki olid samuti isa jälgedes saanud korporatsiooni Rotalia liikmeks. Mäletan hästi seda sisemist uhkust, mis tänaseni meenub isiklikust jutuajamisest Heikki A. Leesmendiga sellest juba ajaloolisest ajast.
2014. a. varane sügis on olnud korporatsioonile Rotalia keeruline, sest ajal kui mõeldi oma auväärse vilistlase Heikki A. Leesmendi (ka Rotalia auvärvipaela kandja) sajandale sünniaastapäevale, mis väga sümboolselt langes kokku vastupanuvõitluse päevaga, tuli 14. septembril 2014 korporatsiooni kurb uudis, mida ei osatud oodata, sest raske haigus oli murdnud tema poja Heikki H. Leesmendi (1944-2014).
Heikki H. Leesment oli sündinud veel Eestis (nagu isagi Viljandis), kuid juba neljanädalaselt sai temast sõjapõgenik. Saanud USAs juristiks, töötas ta kakskümmend kaheksa aastat advokaadina (esindas New Jerseys ka riigiameteid), kust sai lõplikult pensionile alles aastal 2001. Kuid Eestiga sidus ta end juba tunduvalt varem, nii sai temast juba 1992 Vancouveris elanud insener Valmar Tamme kutsel firma Columbia-Kivi üks asutajaid ja USAs elavate investorite esindajaks Eestis. 1994. a. tuli Heikki H. Leesment esialgu pooleks aastaks USA advokatuuri esindajaks Tartusse ja nii sai temast lisaks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, seda ametit pidas ta järjepidevalt tervet kaks aastakümmet. Puutudes kolleeg Heikki H. Leesmendiga kokku kahe aastakümne jooksul ja tehes Tartu ülikoolis töötades tihedat koostööd, on minul jäänud isa-poeg Leesmentidest meenutuseks kummitama kaks lugu, mida ei tahaks jätta vaid endale.
Esimene lugu, mida Heikki H. Leesment mulle Tartus jutustas, oli lugu sellest, kuidas isa ta noore mehena Euroopasse saatis. Kui Eestisse sõita ei saanud, siis Heikki A. Leesment innustas poegi käima tutvumas Euroopaga. Ja sel reisil oli juhtunud üks lugu, mis pani ka Heikki H. Leesmendi enam mõtlema nii globaalse eestluse üle kui eestlaseks olemise sisu üle. Kui ta sõpradega USAst oli reisimas Baierimaal või oli see Austrias, vaatas Heikki H. Leesment oma reisi planeerides ikka ka Rotalia liikmete aadressraamatusse, et vahel põigata sisse mõnda eestlaste peresse.
Ja nii juhtus kord ka ühes linnas (mille nimi oli vist ka jutustajal meelest läinud) kuhu siis noored mehed USAst jõudsid, järgmine stseen: Heikki H. Leesment helistas telefoniputkast mingile numbrile, mis talle kas isa-ema poolt kaasa antud või siis võetud Rotalia aadressraamatust ja sai kutse koos sõpradega tulla õhtusöögile eestlaste juurde. Kui Heikki H. Leesmendi ameeriklastest sõbrad pärisid, kas ta tunneb isiklikult küllakutsujaid eestlasi, siis said nad vastuse – et ta ise ei tunne neid inimesi üldse. Kui noored ameeriklased küsisid, mida oli Heikki H. Leesment siis nendele inimestele öelnud, et viimased kohe tema koos ameeriklastest sõpradega enda juurde külla kutsusid, vastanud tema – „ma ütlesin, et ma olen eestlane.“ Mustanahaline sõber olevat vaid vangutanud pead ja imestanud – „aga kui mina ütleks kuskil, et mina olen ameeriklane….”
“Eestlaseks olemise küsimus, oli nii Heikkile, tema vennale Hendrikule kui õele Hele Kristinile lapsepõlvest peale ema-isa poolt selgeks tehtud. Kui Heikki hakkas Tartu Ülikoolis noortele juristidele õpetama anglo-ameerikalikku arusaamist eraõigusest ning andma edasi teadmisi ameerika õigusterminioloogiast, siis tuli tal selleks koos kolleegide Liina Soobiku, Hannes Veinlaga koostada ka vastav sõnastik, mis aastal 1997 Tartus välja anti (Heikki Leesment, Ameerika õigusterminoloogia valiksõnastik. Tartu : Juristide Täienduskeskus, 1997, 67 lk.).
Heikki H. Leesment oli üldse väga uhke selle üle, et sai töötada ülikoolis, kus oli õppinud juristiks tema isa Heikki A. Leesment. Ameerika õigusterminoloogia sõnaraamatule kirjutas ta väikese sissejuhatuse ja pühendas selle sõnaraamatu oma vanematele imeilusa pühendusega – „ma pühendan selle raamatu oma vanematele, kes kasvatasid mind eestlaseks.“
Lõpetuseks tasub vaid meenutada, et 22. septembril 2014 meenutasime vabadusvõitluse päeval juristi Heikki H. Leesmenti (1914-2005), kelle sünnist möödus just sel päeval sajand ja samuti tema poega jurist Heikki H. Leesmenti (1944-2014), kes jääb meie jaoks alati seitsmekümneseks nooruslikuks härrasmeheks ja heaks kaaslaseks.
20. septembril 2014 päeval jätsid kaasvennad korporatsioonis Rotalia Tartus Tähe tänava konvendis hüvasti Heikki H. Leesmendiga ja samal õhtul oli konvendis lahkunud kaasvenna auks mälestusõhtu, kus nooremate jaoks meenutati tema tegemisi.
prof. Peeter Järvelaid