• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Vanad ja uued aarded maa põues

VES by VES
28. mai 2012
A A
29
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Kuigi Lydia Koidula ütleb: “Ei hõbedat, kulda, ei leidu me maal…” on Eesti ala üsna rikas aastasadu vanade aardeleidude poolest. Selleks on mõjunud kaasa Eesti asukoht paljude sõdade tallermaana. Rahututel aegadel katsutakse peita väärtusi. Moodsa aja peitekohaks on Šveitsi pangad, aga muinas-, keskajal ja uuema aja alguses oli selleks tihti maapõu. Loodeti rahu saabudes jälle välja võtta, aga selle lootuse võis katkestada peitja hukkumine. Viimaste aastate huvitavamatest avastustest väärib märkimist 1997. aastal leitud 17. sajandist pärinev Palamuse aardeleid, mis koosnes 147 hõbemündist ning paarist ehtest.

1999. aastal tuli põllutöödel välja hõbeaare Saaremaal Tõrise külas. See koosnes tõenäoliselt kahest aardest, kokku 2845 mündist, mõnest ehtest ning pajast ja kukrust, milles aarded olid maetud. 2007. aastal leiti samast Kaarma vallast ligi tuhande mündiga rahapada. Ka need leiud pärinevad 17. sajandist. Need on arvatavasti maamulda maetud Põhjasõja ajal, ilmselt mõne rikkama talumehe poolt venelaste sõjaretke hirmus, kuid sinna jäidki. 

Vanimatest on märkimisväärsem 2010. aastal Raasiku külje alt Anija vallast Linnakse külast  leitud viikingiaegne hõbeaare – 1329 münti ja 9 hõbeeset. Muinsuskaitseseaduse alusel on muinsusväärtuse leidjal õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Muret tekitavad eraviisilised metalldetektoriga otsijad, kes võivad oma leide realiseerida välismaa oksjonitel.

Viimased suuremad leiud on peidetud Põhjasõja ajal. Rahuajal polnud enam vaja varandusi peita, detektoristid leiavad vahel mõne sellel ajal kaotatud mündi. Peitmine aktualiseerus aga taas viimase maailmasõja ajal, kui ka Eestist sai selle tallermaa.

Sellele juhib tähelepanu Stockholmi ülikooli arheoloogiaprofessor Mats Burström. Artiklis ”Estlands jord fylld af gömda minner” (Eesti maa täis peidetud mälestusi, Svenska Dagbladet, 12.03.) kirjutab ta viimase sõja ajal peidetud efektidest ja toob ka näiteid.

Tema artikkel viis mind tagasi 1941. aastasse minu kodukohta Lõuna-Eestis. Sõja lähenedes kaevasime aianurka augu, kuhu peitsime väärtasju. Ise katsusime end peita ligemas suures metsas, hoides aga kodul silma peal. Meie õnneks läks sõda meie kandist kiirelt mööda, ei näinud ühtegi punasõdurit, sakslaste tulles saime tagasi koju ja tühjendasime ka peidiku.

Ega see nii lihtsalt ei kulgenud kogu Eestis. Väga tõsisem oli aga olukord 1944. aastal, kui paljud peitjad kas hukkusid või pääsesid välja. Esimeste peidukohad võisid jääda teadmatuks, viimaste omad aastate jooksul kas ununeda või muutuda.

Mats Burström kirjeldab eestlaste kurva saatuse tausta ja lahkumisprobleeme, ei saanud ju kuigi palju kaasa võtta. Osa anti kohale jäänud sugulaste ja naabrite hoole alla, osa peideti majas, kas põranda all, pööningul või mujal. Oli siiski karta, et maja põles maha, seepärast eelistati maa sisse peitmist. Mitte just väärtasju, tihti peideti peamiselt mitmesuguseid tarbeasju, mida oleks saanud  taaskasutada pärast tagasipöördumist. Ka fotoalbumeid, päevikuid ja raamatuid. Loodeti ju peatsele tagasitulekule.

Ajaloo käik kulges aga teisiti. Lahkunutest said pikaajalised pagulased, peidetud asjad muutusid mälestussuveniirideks. Mõnedel õnnestus siiski sõprade või sugulaste kaudu saada peidetud asjade jälile. Burström toob ühe näite. Kirjanik Helga Nõu isa metsainspektor Aleksander Raukas (1900-1998) täitis enne Rootsi põgenemist septembris 1944 kaks tühja kütusevaati mitmesuguste asjadega ja kaevas need Pärnu lähedal metsas maa sisse. Pärast 14 aastat õnnestus tal kirjalikult instrueerida sugulasi Eestis vaatide asukohast, mis viis nende leidmisele.

Pärast Eesti taasvabanemist avanes teistelgi võimalus leida ammu peidetud asju. Mõnel on see ka õnnestunud, teistel mitte vahepeal aset leidnud muudatuste tõttu. Osa on otsimisest loobunud, kas kõrge vanuse tõttu või arvates, et peidetud asjadel pole enam tähtsust ega väärtust. Need olid väärtuslikumad kättesaamatutena. Nüüd on tähtsamad teised ülesanded ja eesmärgid.

Ajalooliselt pole sellel ju erilist tähtsust ega tähendust, on ainult väike inimlik aspekt. Ei tohi siiski unustada, et Eesti pind veel varjab söjaaegseid peidikuid, mille sisu omanikud on enne nende avalikustamise võimalust elust lahkunud ja saladuse hauda kaasa viinud. Need moodsad peidikud ei sisalda just hõbet ega kulda, aga pakuvad tuleviku arheoloogidele muljet tookordsest igapäevasest elust, lisaks neile näidetele, mida säilitatakse muuseumides. Ei paku vist kuigi palju huvi detektoristidele, kes leiavad sellest ajast peamiselt lõhkekehi – pole ka palju väljavaateid leiutasuks. On tummad tunnistajad Eesti ajaloo viimasest kurvast ja hävitavast perioodist.

 

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
23
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
18
Sõnumeid eelmisest sajandist: Muutused ja murrangud

Tehisintellekt – miks, mida ja kuidas

28. aprill 2025
18
Pilt: Pexels.com

MEELETU 55 – noorteajakiri 1970 on tähenduslik praegugi!

15. märts 2025
25
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025
ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

7. juuni 2025
Karl Vilhelm Valter – Eesti noormees Bostonis, kes unistab suurelt

Karl Vilhelm Valter – Eesti noormees Bostonis, kes unistab suurelt

7. juuni 2025
Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025
ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

7. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?