• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Valitsuse vahetus või valitsusvangerdus?

VES by VES
6. märts 2014
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje KiinDemokraatlikus ühiskonnas vahetuvad valitsused reeglina valimiste tulemusena, Eesti põhiseaduse kohaselt iga nelja aasta tagant. Kui sellest reeglist kõrvale kaldutakse, on tavaliselt tegu tõsise poliitilise valitsuskriisiga. 

 

Kas Eestis on praegu tekkinud valitsuskriis? Pigem vastupidi, sisepoliitiliselt on Eesti elanud vaatamata üleilmsele majanduskriisile üsna stabiilset, isegi stagneerunud aega.

 

Juhtiv valitsuspartei, kel endiselt eksitavalt nimeks Reformierakond, on kogu Ansipi-aja kogu jõust hoidunud kõigist hädavajalikest reformidest (haldus, haridus, valimisseadustik, riigireform jt) ja ilmselt tänu paadi paigalhoidmisele säilitanud rekordilise võimupositsiooni.

 

Miks siis teatas üheksa-aastase valitsemisstaažiga peaminister ühtäkki oma tagasiastumisest vastlapäeval, napilt aasta enne regulaarseid parlamendivalimisi? Eelmiste valimiste järgselt sõlmitud koalitsioonileping Isamaa ja Respublica Liiduga kehtib ju järgmiste valimisteni 2015 märtsis. 

 

Valitsusel pole hiljuti olnud ühtki suuremat tüliküsimust. Riigis ei ole kriisi, välja arvatud pidevad suhtlemisvead valitsuse ja valijate vahel, mis muidugi võivad viia poliitilise kriisini, aga asi on tõelisest valitsuskriisist siiski kaugel. Eesti on tulnud majandussurutisest välja kiiremini ja paremini kui paljud naabrid ja saatuskaaslased.

 

Põhjus on paraku puht parteiline, mitte riiklik. Reformierakonna toetusprotsent on katastroofilises languses, varasema esikoha asemel ollakse nüüd toetustabeleis veel vaevu kolmas parlamendierakond.

 

Opositsioonil (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) on juba mõnda aega kokku rohkem toetust kui Reformil ning Isamaa ja Respublica Liidul. 

 

Võiks ju küsida, ehk taandub peaminister aumehena seepärast, et anda kasvava toetusega erakondadele võimalus hädatarvilised reformid lõpuks ära teha? Hoopiski mitte. Peaministri erakonna soov vahetada  äkitselt keset valimisperioodi peaministrit (ja võimalik, et ka koalitsioonipartnerit) johtub tegelikult erakondlikust eralootusest tõsta selle vangerdusega partei langevat toetust enne järgmisi valimisi.

 

Nii lepitigi kusagil kambakesi omavahel kokku, et Andrus-poiss läheb Brüsselisse eurokomissariks ja Siim-poiss tuleb sealt tagasi Tallinna ja hakkab taas peaministriks. See meenutab tõesti Putin-Medvedjevi võimuvangerduste stiili, nagu märkas Andres Herkel.

 

Ja nii lihtlabasel viisil antigi lihtrahvale allapoole teada tublis, tagurlikus tagatoa-stiilis: Reformierakonna juhatus volitab Siim Kallase uueks peaministriks. 

 

Justnagu Eesti polekski demokraatlik riik, kus vastavalt põhiseadusele nimetab president peaministri pärast läbirääkimisi kõigi poliitiliste jõududega. Suhtekorralduslikult püüti küll tagantjärgi oma järjekordset ülbusviga siluda, aga kahju oli juba sündinud ja süvenenud, sest praeguse peaministri üldine suhtlemisstiil ongi olnud hämmastavalt sotsiopaatiline.

 

Viimane värskeim näide selle kohta oli Andrus Ansipi arrogantne vastus 20 lugupeetud ja tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelase algatusele Elamisväärne Riik  http:/-/algatus.ee/ Ansip vastas ajakirjaniku küsimusele, et ta ei kavatsegi seda avalikuks diskussiooniks mõeldud teksti lugeda, sest allakirjutanute hulgas olla isikuid, kes talle ei meeldi.

 

Samamoodi halvustas ta äsja IRL ridadesse astunud tuntud ajakirjaniku Anvar Samosti positiivset valimisplatvormi „Anname Eestile uuesti eesmärgi“. Ainult väga eraklik eraisik võib lähtuda sellest, mis talle isiklikult meeldib või ei meeldi, mitte Eesti Vabariigi peaminister. Siis on tal tõesti tagumine aeg erru minna.

 

Mõlemad asjaosalised on väljendanud juba pikemat aega oma tüdimust ja väsimust: Siim Kallas tahab ära tulla Brüsselist, kus ta on pidanud erinevaid ameteid juba ligi kümme aastat, ja Andrus Ansip on väsinud pikast Eesti-valitsemisest, nagu ta teatas juba kaks aastat tagasi ega taha erakonda enam uutele valimistele juhtida.

 

Seepärast võib küsida, mis me nende kahe väsinud poliitikuga peale hakkame? Miks peaksime neid vaeseid väsinud mehi veel edasi kurnama ja nimetama neid uutele vastutusrikastele ametikohtadele, kus läheks vaja just uut energiat, uusi ideid ning jõulisi reforme?

 

Mis puutub endisesse peaministrisse Siim Kallasesse, siis on ta kindlasti palju parem, aga ka kavalam suhtleja kui seda on põrpiv, ent otsekohene Ansip. Esimesed usutlused, mis Siim Kallas andis pärast vangerduskava avalikustamist, annavad lootust, et juhul, kui president nimetab tema peaministri kandidaadiks, võib tal olla eeldusi suhelda avalikkusega empaatilisemalt kui Ansip seda suutis.

 

Samas on Kallasel taagana kaelas mitu vana pangandusskandaali, millest üks, VEB-fondi küsimus, on just praegu uurimise all. Samuti ei ärata usaldust nn esireformari taaskordne kinnitus, et haldusreformiga ei kavatse ta küll valitsusjuhina tegelema hakata. Nii pole sugugi kindel, et erakondlikust erahädast tingitud valitsusvangerdus Reformierakonnale suure reitingutõusu kaasa toob.

 

Ega Eesti kõige kõrgema euroametniku Siim Kallase ootamatu lahkumine ennetähtaegselt, enne ametliku tööaja lõppu Euroopa Komisjoni transpordivoliniku kohalt pole ka sugugi korrektne ega tavakohane. Sellele on tähelepanu juhtinud europarlamendi saadik Indrek Tarand, kes kahtleb ühtlasi selleski, kas Ansipi nimetamine eurokomissariks ikka käiks nii hõlpsasti kui Reformierakonna tagatoas kambakesi plaaniti.

 

See koht võib jääda kuni järgmiste valimisteni tühjaks võis siis võetakse see koht Eestilt üldse ära. Kokkuvõttes võib küsida, kas on ikka riigimehelik, st Eesti riigi ja/või Euroopa Liidu huvidest lähtuv samm jätta nii oluline koht Brüsselis pooleks aastaks tühjaks või küsimärgiks ühe väikeriigi ühe erakonna langeva reitingu tõttu?

 

Ja isegi kui Ansip (või keegi teine) sinna lühikeseks ajaks nimetatakski, mida olulist suudaks ta selle ajaga ära teha?

 

Võimuvangerdus on elektriseerinud ja hõivanud veebruaris kogu Eesti sisepoliitika, kõik parlamendierakonnad, ministrid ja saadikud kaaluvad nüüd oma võimalusi võimalikeks kohavahetusteks või püsimajäämisteks. Iga päev tuleb erinevaid sõnumeid, mis kord kinnitavad ja siis jälle külvavad kahtlusi, kas senine koalitsioon jätkab või tekib uus.

 

Valitsusel pole aega valitseda ega tegeleda Eesti sisuliste probleemide lahendamisega, kogu aur läheb persooniprobleemidele ja sisemistele võimumängudele.

 

Hea, et vähemasti President keskendus aastapäevakõnes Eesti tulevikule ning analüüsis konstruktiivses vaimus kolme olulist võtmeteemat: haridus, tervis ja julgeolek. President Ilves rõhutas mitu korda, et „mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii“. See tähendab, et Eesti peab olema veelgi ideerikkam ja avatum. Eesti peab teistest ette jõudma: „Olla ees. Jäädagi ette.“

 

Küsimus on, kas aasta enne korralisi valimisi esilekutsutud valitsusvangerdus viib Eesti edasi?

 

Sirje Kiin

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
23
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
18
Sõnumeid eelmisest sajandist: Muutused ja murrangud

Tehisintellekt – miks, mida ja kuidas

28. aprill 2025
18
Pilt: Pexels.com

MEELETU 55 – noorteajakiri 1970 on tähenduslik praegugi!

15. märts 2025
25
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Lääneranniku eesti koor – ühendatud jõud laulupeoks

Lääneranniku eesti koor – ühendatud jõud laulupeoks

15. juuni 2025
Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025
ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

7. juuni 2025
Karl Vilhelm Valter – Eesti noormees Bostonis, kes unistab suurelt

Karl Vilhelm Valter – Eesti noormees Bostonis, kes unistab suurelt

7. juuni 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Lääneranniku eesti koor – ühendatud jõud laulupeoks

Lääneranniku eesti koor – ühendatud jõud laulupeoks

15. juuni 2025
Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?