• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Valitsus muutis kodumaale tagasipöördumise paljude “ulgueestlaste” jaoks vastumeelsema

VES by VES
30. jaanuar 2018
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

“Postimees” avaldas hiljuti rea majanduspoliitilisi analüüse pealkirja all “Elu vasakpoolse valitsuse all”. Mainit lehe majandustoimetuse juht Kristi Malmberg küsis siis: “Kas neoliberalismi viimased hingetõmbed”?

 

Malmberg konstateerib, et Eesti on võtnud pöörde “sotsiaaldemokraatia poole”, et see pööre on esmajärgus ideoloogiline, ja et viimase aja suured muutused Eesti majanduses on samuti ideoloogilist laadi. Kui eelmisele valitsusele istus “käed eemale” juhtimisstiil, siis praegune valitsus eelistab “suuremat sekkumist”. Oleme jah saanud lahti möödunud sajandi “laulvat revolutsiooni” siinkirjutaja arvates edukalt kaaperdanud ja seda Keskerakonna vankri ette rakendanud Edgar Savisaarest, mida võib möödunud aasta poliitiliseks suursündmuseks pidada. Keskerakonna rooli juurde tuli Savisaare asemele seejärel enesekindel, kuid samas ka rohmakas Jüri Ratas, kelle käsi on nüüd juba aasta aega ka riigi tüüril asunud. Tema juhitud valitsuse käitumine on sageli vähese viimistlusega ja raskepärane. Keskerakond on olnud kaua eemal riigi juhtimisest, ehk on roostes. Koalitsiooni stiili kohta võib väita, et see sageli üle pea ja kaela käib. Selline  käitumine on mitte ainult jäärapäine (nagu eelmistel valitsustelgi küllaltki tihti), aga ka läbimõtlematu. Koalitsiooni väikseim partner IRL nõudis minevikus peamiselt justiitsminister Reinsalu suu kaudu, et kõikidele algatatavatele seadustele ja seadusparandustele tuleb kõigepealt teha mõjuanalüüs, ja et uusi poliitikaid (“policies”) võib alles seejärel arutusele võtta ja hääletusele panna, kui üldse. See ootus on praeguseks ununenud. Portaali Poliitika Guru toimetaja Andreas Kaju nendib: “Uusi poliitilisi otsuseid tehakse varasematest arengukavadest või valitsuses kinnitatud raamdokumentidest sõltumata. Aknast on välja heidetud mõju hindamise metoodika ja isegi põhiseaduslikkuse analüüsidega käiakse ümber suhteliselt kergekäeliselt”.

 

Jätame kõrvale siin varem leierdatud teema sellest, kuidas “Kesk” ja sotsid ei soovi näha Putini Venemaa pahesid ega ohtusid Baltikumile ja koguni kogu “vabale maailmale” ega liialt suurt probleemi faktis, et Venemaa on järjekindlalt juurde relvastumas. Hüppame üle ka Eesti kohalikke omavalitsusi viimastel päevadel kõikuma löönud haldusreformi probleemsetest tagajärgedest, sest meil sajab 2018. a. alguses ustest-aknaist käegakatsutavalt sisse teisi viimase aasta kursimuudatuste saadusi.

 

Kõigepealt lajatati eesti ühiskonnale pähe alkoholiaktsiisi määra kergitamisega, mille tulemuseks on, et Lätist – oma odavama õlle ja viinaga – on kujunenud Läänemere ümbruse napsisõprade uus magnet. Mitte, et vodkaturiste oleks Eestis tegelikult just eriti taga igatsetud. Lõuna-Eesti maapoed panevad aktsiisitõusu tõttu nüüd ridamisi oma uksi lõplikult kinni, sest need eestlased, kes saavad-tahavad, käivad odava hinnaga napsi ja bensiini ostmas Valgas ja mujal Lätis. Statistika näitab, et paljud eestlased joovad endiselt ja tegelikult enamvähem sama palju, kui varem. Riigi maksukontodele jääb eelpoolkirjeldatud  lühinägeliku poliitika tagaajamise tõttu laekumata kümneid miljoneid eurosid, samal ajal kui Keskerakond ja sotsid vajavad kangesti tulusid elanikele ümberjaotamiseks. Seda paraku suuresti valijate häälte “ostmise” eesmärgil.

 

2018. a. kätte jõudes hakkas ka teistest selle valitsuse munetud “munadest” uusi üllatusi selgemini välja kooruma. Pean konkreetselt silmas üksikisiku tulumaksu teemat, inglise keeles muidugi “income tax”, mida ma isiklikult pean üheks kõikide aegade kõige hirmsamaks ideeks ja nuhtluseks koos kevadise ja sügisese kellakeeramisega (“daylight savings time”). Soovides Eestit järk-järgult ning  pikapeale viia astmelise tulumaksu kogumise süsteemi peale üle – jõukaid maksustatakse rohkem, vaestele aga ka töösse allergiliselt suhtuvatele inimestele maksavad maksumaksjad elukutseliste poliitikute lahkel vahendusel raha peale – on praegune koalitsioon viinud esialgu sisse halvasti  ettevalmistatud ning raskestimõistetava “kvaasi-astmelise” tulumaksurežiimi, mis on toonud meile selle kaela, et keegi ei tea täpselt, kui palju raha Maksuamet Eesti elanikelt a. 2019 kasseerida kavatseb. Töö tegemist jätkanud pensionäre – sest tüüpilisest napist pensionist on siin raske ära elada – “karistatakse” edaspidi tööl käimise eest. Nad doteerivad nüüd teisi pensionäre, kes on otsustanud puhkepalgale siiski jääda ja ka teisi väikese sissetulekuga isikuid ning neid kes tööd ei leia. Sellise Euroopas viimasel ajal mitmes valdkonnas laialt levinud tava nimi on (sunniviisiline) “solidaarsus”. Veider, kuna Eesti kannatab kroonilise töökäte puuduse all ja räägitakse alatasa vajadusest meelitada siia võõrtöölisi.

 

Teine paha lugu puutub Soomes ning mujal Läänes töötavatesse eestlastesse ja nendesse pagulaspõlvkondadesse, kes on aastakümnete jooksul teeninud välja  hea lääneliku pensioni ja teinud elu jooksul investeeringuid. Eesti tulumaksu lagi võib küll “vaid” 20% olla, kuid samas on siinne tulumaksuvaba miinimum madal, võrreldes paljudes lääneriikides kehtestatud miinimumiga. Seega tasub võõrsil töötanud eestlasel siirduda tulevikus päikesepaistelisemale Prantsusmaale oma suhteliselt inimliku maksusüsteemi ja kvaliteetse tervishoiusüsteemiga, kui et kaaluda naasmist oma muidu armsa kodumaa pinnale. Kuna meil toimuvad üldvalimised a. 2019, läheb pärast k.a. Vabariigi aastapäeva Eestis arvatavasti ehk ilmselt tõeline ideoloogiline heitlus lahti!

 

Jüri Estam

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Jätkub Kaja Kallase grillimine,kes on järgmine peaminister?

15. september 2023
22

Kalev Vilgats: Keskerakond võib poolduda

15. september 2023
15

Tõnu Lehtsaar: Huumorist naljavaesel ajal

15. september 2023
19

Kalev Vilgats: Skandaalitorm raputab Kaja Kallase peaministritooli

13. september 2023
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    107 shares
    Share 43 Tweet 27
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    28 shares
    Share 11 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

25. september 2023
Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

25. september 2023
Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

25. september 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents
  • Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja
  • Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?