XI Riigikogu valimiste hääletamise protseduurist Põhja-Ameerika välisesindustes tuleb meie lehes edaspidi kindlasti veel konkreetsemalt juttu. Täna peatume aga paaril küsimusel, mis siinset valijat juba praegu huvitada võib. Vastab Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul.
VES: Siinseid valijaid on eelmiste valimiste kokkuvõttes veidi segadusse aja-nud kandidaatide nimekirjad. Missugune on kord nendel valimistel ning miks pole suuremate väliseesti kogukondade (USA, Kanada, Austraalia) jaoks loodud eraldi ringkondasid?
H.S.: Hea meel on selgitada, et vastavalt Riigikogu valimise seadusele on Riigikogu valimisteks moodustatud maakondade ja suuremate linnade alusel 12 valimisringkonda. Erakonnad esitavad oma kandidaadid konkreetses valimisringkonnas. Eraldi kandidaatide nimekirjasid alaliselt välisriikides elavate kodanike jaoks ei koostata. Kõik välisriigis alaliselt elavad kodanikud peavad määrama ühe 12-st valimisringkonnast oma endise Eestis asuva või esivanemate elukoha järgi.
USAs on oma Eesti valimisringkonna määratlenud ning välismaa elukoht on rahvastikuregistri järgi teada vaid 751 ja Kanadas 1039 Eesti kodaniku puhul. Seega ei saa rääkida valijate väga suurest arvust seal.
Valimisringkondade piirid on sätestatud Riigikogu valimise seadusega, mille muutmise üle otsustab Riigikogu. Võrreldes 2007. a. ja 2003. a. Riigikogu valimistega 2011.a valimistel valimisringkondade osas midagi muutunud ei ole.
VES: Kas on võimalik eraldi reana välja lugeda valimistulemusi Põhja-Ameerikast antavate häälte kohta?
H.S.: Hääletamistulemus tehakse kindlaks valimisringkonna põhiselt, seega teame hääletamistulemust vaid kõikide alaliselt välisriigis elavate valijate lõikes. Huvi korral saame teatada vaid seda, mitu isikut on USAs või Kanadas hääletamisest osa võtnud.
VES: Kuidas on võimalik hääletada Eesti kodanikul, kelle alaline elukoht on Eestis või mujal Euroopa Liidus, kuid kes kogu valimisperioodi viibivad USAs või Kanadas – kas siis õpingutel või pikematel töölähetustel? Lihtsaim viis on muidugi hääletada interneti vahendusel, kuid oletame, et see võimalus puudub.
H.S. Kui isikul on alaline elukoht Eestis, siis loetakse ta ajutiselt välisriigis viibivaks valijaks ning ta saab hääletada nii kirja teel kui ka vahetult välisesinduses sarnaselt alaliselt välisriigis elavate valijatega. Kui aga isiku alaline elukoht on mujal Euroopas, peaks ta kasutama võimalust kirja teel oma koduriigi välisesinduse kaudu hääletada. USA või Kanada välisesindustes ta hääletada ei saa.
VES: Missugused on Teie senised tähelepanekud väliseestlastest valijate osas? Millele sooviksite valijatel juba praegu, detsembris, tähelepanu osutada?
H.S.: Võib täheldada, et riikide arv, kus on väljaspool Eestit hääletatud, on kahtlemata e-hääletamise lisandumisega suurenenud (viimastel 2009. a. kohalikel valimistel 82 riigist). Samas traditsioonilised hääletamisviisid välisriikides – hääletamine kirja teel või välisesinduses – ei oma enam sellist populaarsust kui 1990ndatel. Valimiste kontekstis on oluline kõikidel valijatel varakult kontrollida, kas neil on kehtiv Eesti kodaniku isikut tõendav dokument. Eesti ID-kaarti on võimalik taotleda ka välisriigis ning selle omamine võimaldab Riigikogu valimistel osaleda.
Täiendavat infot välisriigis hääletamise kohta saate Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe http://vvk.ee, samuti Facebookis http://facebook.com/valimiskomisjon ja Twitteri kaudu http://twitter.com/valimiskomisjon. Lisaks, lähenevate valimistega seonduvalt on meil plaanis pakkuda nii valijatele kui ka vaatlejatele võimalusi end paremini selleks ette valmistada. Nimelt on kavas luua veebipõhine (eestikeelne) õppekeskkond, kus on lihtsal moel toodud vajalikud materjalid ning teadmiste proovile panemiseks valikvastustega testid. Aktiivset kaasalöömist!
Rane-Ly Haas
