Selle aasta veebruaris tunnustas president Toomas Hendrik Ilves nelja inimest Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Üks neist hinnalistest aumärkidest leidis kodu siin kaugel Kalifornias töö eest, mis on tehtud Eesti heaks. Teenetemärgi saajaks Mare Taagepera, kes on orgaanilise keemia professor nii Kalifornia Ülikoolis Irvine’is, kui ka külalisprofessor Tartu Ülikoolis. Tunnustus on töö eest kahes projektis: avastuõppe edendamine ja Eesti Metsaülikooli arendamine.
Avastusõpe, inglise keeles "discovery learning", sai alguse 80-ndate lõpus Ameerika Teaduste Akadeemia komisjonide töö kaudu.
See on õpe, kus rääkimine ja tegutsemine on tasakaalus ning õpilane ise avastab teatud looduspärasusi. Küll ei tule see avastus juhuslikult erinevate ainetega lihtsalt mängides, vaid on õpilasele suunatud kindla kava järgi. See on täpselt üles seatud uurimuslik õpe, mille jooksul õpilasel tekivad uue materjali õppimisel seosed eriala põhitõdedega. Kui selline arusaam on tekkinud, siis kestab teadmine igavesti ega ole vaja korduvalt üle õpetada. Professor Mare Taagepera enda uurimustöö on suunatud nn. teadmisruumi teooriale ehk loogiliste seoste ülesehitamisele. Gümnaasiumi lõpetades õpilane mitte ainult ei tunne loodusteadusi põhjalikult, vaid oskab selle teadmisega ka loovalt tegutseda. Programm nõuab, et õpetaja suhtub lastesse erinevalt – ta viib küsimuste kaudu õpilase mõtlemise selleni, et õpilane ise leiab seoseid ja lõpuks saab seaduse põhimõistetest aru. See metoodika võtab rohkem aega ja vaeva, kuna on vaja rohkem katseid teha ja tuleb vältida kohe kiiresti õigeid vastuseid andmast, enne kui õpilane kaasa mõtelda suudab. Avastusõpe muudab lastele loodusteaduste õppimise atraktiivsemaks, huvitamaks. Selle asemel et pähe õppida kuiv teooria, tehakse asi praktiliselt läbi ja õpitud teema on meeldejäävam.
Metsaülikool sai alguse 1967. aastal Kanadas. See oli suunatud kohalikele eesti üliõpilastele eesti kultuuri ja eluga tutvumiseks. Aastatel 1977-1992 toimusid Metsaülikooli seminarid Mare Taagepera eestvedamisel Los Angeleses ning aastatel 1986 ja 1995 toimus Metsaülikool koos Lääneranniku Eesti Päevadega. 1989. a. toimus Käärikul esimene Metsaülikool Eestis, Rootsi Metsaülikooli eestvedamisel.
2005. a. saadik on toimunud Metsaülikool Eestis järjepidevalt.
Tõuge tuli Tartu Ülikooli üliõpilaskorporatsioonide ümarlauast, millele järgnes tolleaegse prorektori Jaak Kangilaski poolt kokku kutsutud üliõpilasesindajate koosolek, mis viis edasi Metsaülikooli korraldava komisjonini. Metsaülikooli seminaridel osalevad peamiselt üliõpilased, kes rakendavad oma ülikoolitarkust ja värsket pilku, et leida lahendusi olulistele Eesti küsimustele. Aruteludele on kutsutud mitmeid eksperte, kes viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Sellega täidetakse üht olulist demokraatia toimemehhanismi nõuet, mis eeldab, et kodanikud on hästi informeeritud ja suudavad ise probleemidele lahendusi välja pakkuda. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.
Professor Taagepera ütleb, et see teenetemärk tuli toreda üllatusena, sellist mõtet ei olnud isegi mitte peast läbi käinud. Kõik Eestiga seonduv on väga südamelähedane ja töö, mis on pühendatud nende projektide arendamisse, on olnud juba ise rahuldust pakkuv. Kui selle eest aga ka tunnustatakse, siis on see kindlasti meeldiv kogemus. Eestit on südames hoitud juba maast madalast, ja 1980-ndate lõpus, pärast 50 aastat pagulust, kui asjad hakkasid liikuma, tuli suurepärane võimalus kaasa aidata.
Karin Kuljus
Los Angeles
