Täna kuus aastat tagasi annekteeris Venemaa Föderatsioon Krimmi, olles paar päeva enne lavastanud poolsaarel libareferendumi. Rahvusvaheline üldsus mäletab endiselt rohelisi mehikesi, kes kandsid Vene relvi ja keda Vladimir Putin ise 2014. aasta aprillis Vene sõduriteks nimetas.
Need sammud kujutavad endast ÜRO põhikirja sõnaselget rikkumist ja rahvusvahelise julgeoleku ohtu seadmist ning neil on tõsised tagajärjed riikide territoriaalset terviklikkust, ühtsust ja suveräänsust kaitsvale rahvusvahelisele korrale.
Venemaa tegevus on vastuolus tema enda poolt võetud Budapesti Memorandumi kohustustega Ukraina julgeolekutagatiste kohta, nimelt kohustusega tunnustada Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatust.
Okupatsiooni algusest peale on Venemaa järsult piiranud poolsaarel kogunemis-, väljendus-, ühinemis- ja usuvabadust ning vaba juurdepääsu teabele.
Muret tekitab asjaolu, et inimõiguste olukord Krimmis halveneb järjepidevalt. Sellel on laastav mõju, eriti neile, kes keelduvad tunnustamast okupatsiooni ning üritavad säilitada oma emakeelt ning usulist ja kultuurilist identiteeti.
Hoolimata Rahvusvahelise Kohtu 2017. aasta 19. aprilli korraldusest on Krimmi tatarlaste Medžlis Krimmis endiselt keelatud.
Venemaa jätkab rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes:
· Krimmi demograafilist koosseisu muutva poliitika ajamist.
· sõjalise kohaloleku suurendamist Krimmi poolsaarel ja
· Krimmi põliselanike sundvärbamist Vene relvajõududesse.
Krimmi militariseerimine on suurendanud ebastabiilsust kogu Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas. Kertši silla ehitamine ja jõu kasutamine Venemaa poolt on tõsiselt kitsendanud vaba laevaliiklust regioonis.
Meie, rahvusvaheline kogukond, peame olema tunnistajateks Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimepandud inimõiguste rikkumistele.
Kutsume Venemaa ametivõime üles võimaldama inimõiguste olukorda seiravatele organisatsioonidele kohe takistamatu juurdepääs poolsaarele.
Kinnitame taas oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Lisainfo: Britta Tarvis, välisministeeriumi avalike suhete osakond
britta.tarvis@mfa.ee
