TALLINN, 17. sept. 2013
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu valis välja tänavused Margot ja Herbert Linna nimeliste stipendiumide saajad. Ligi 50 eestlasest tudengile eraldati seekord kokku üle 70 000 USA dollari ehk umbes 50 000 eurot. Ühtlasi saavutati sellega sümboolne verstapost – tänases vääringus on ÜEKN nüüdseks väljastanud stipendiume miljoni dollari eest.
Kuigi ÜEKN seondub Eestis ennekõike ESTO päevade ja muu “väliseesti asja” ajamisega, on see 30 aastat tegutsenud ühendus aidanud sadadel eesti noortel muretumalt haridust omandada. Ainuüksi uuel aastatuhandel on toetatud 441 stipendiaati.
“Miljonit dollarit saab kulutada miljonil erineval moel. Olen õnnelik, et meie stipendiumi alusepanijad Eesti tuleviku peale mõtlesid ja tudengite toetamise valisid,” ütles ÜEKN-i juhatuse esimees Jaak Juhansoo. “Usun, et Eestis ja laias maailmas toimetab seetõttu hulk noori ja ärksaid inimesi, kelle unistused meie toel pisut reaalsemaks said”.
“Mida aeg edasi, seda raskem on valikuid teha,” lisas Juhansoo. “Enamik taotlejaid on motiveeritud, eluterve suhtumisega ja oma plaanid tõsiselt läbi mõelnud. Olgu need rahvusliku ehituse õpingud Kultuuriakadeemias või klarnetiprogramm Sibeliuse Akadeemias. Stipendiumikomisjoni vabatahtlikel kulub analüüsiks sadu töötunde, mille jooksul elame taotlejatele südamest kaasa. Soovime oma stipendiaatidele jaksu ja tahtmist Eestit paremaks muuta!”
Tarvilik tugi
Ehkki ÜEKN ei suuda kõiki väärilisi tudengeid aidata, on toetused üliõpilaste elu leevendamisel üha olulisemad. Muuhulgas viitab stipendiumide vajalikkusele see, et taotlejate arv ületas tänavuste stipendiaatide oma viiekordselt. Oma osa näib selles olevat kõrgharidusreformil ja õppetoetuste süsteemi muudatustel.
Lennuakadeemias lenduriks õppiv ja äsja ÜEKN-ilt abi saanud Madis Metsanurk kirjeldas probleemi, mis puudutab kooli kõrvalt tööl käivaid üliõpilasi. “Kuna alates sellest aastast peab tudeng, kes ei täida õppekava nõudeid täies mahus, hakkama õppekulusid osaliselt hüvitama, siis on sellised stipendiumid hea võimalus oma õpinguid rahastada – töölkäimine on seoses reformiga muutunud keerulisemaks”.
“Tulemuspõhised õppetoetused asendusid tänavu sisseastunud tudengitele vajaduspõhistega,” lisas Tehnikaülikoolis elektroenergeetikat õppiv Johann-Gustav Lend. Värske stipendiaadi sõnul eeldatakse tudengitelt seetõttu vaid koormusnõude täitmist, hoolimata õppetulemustest.
Tänulikud tudengid
Üks tänavune stipendiaat tunnistas, et polnud enne taotluse esitamist Ülemaailmsest Eesti Kesknõukogust kuulnudki. Kuid ka teadlikumate üliõpilaste sõnadest kumas hämming, et väliseestlaste tugi noorte kõrgharidusele siiani püsib. “On erakordne, et eestlastes leidub tugev uhkus oma rahvuse ja kultuuri vastu, mis tugevalt ja altruistlikult välismaal kestma on jäänud,” ütles Johann-Gustav Lend.
“Mulle tundub, et väliseestlased hindavad eesti keelt ja selle õpinguid tähtsamaks kui ehk paljud Eesti elanikud,” lisas Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust õppiv Külli Park, kel saab stipendiumi abil osta uue arvuti magistritöö kirjutamiseks. “Loodan, et selline stipendiumikonkurss jätkub veel pikki aastaid”.
Tulevik
Kuna ÜEKN-i stipendiumifond toitub Margot ja Herbert Linna kunagise suurannetuse intressidest, jätkub eestlaste kõrgharidust toetav programm ka tulevikus. Küll aga kavatseb ÜEKN muuta stipendiumikriteeriume. Näiteks on plaanis piirduda Eesti ülikoolides bakalaureuse- ja magistritudengitega ning keskenduda rohkem reaalainetele ning teistele Eesti jaoks strateegilistele õppesuundadele.
Ülemaailmsest Eesti Kesknõukogust
ÜEKN on 1982. aastal USA-s registreeritud mittetulundusühing, mis koordineerib väljaspool Eestit asuvate eesti seltside ja ühenduste tegevust rahvuskultuuri säilitamisel ja hariduse edendamisel. Iga aasta septembris määrab ÜEKN ühekordseid stipendiume mitmekümnele eesti üliõpilasele. Senise tegevuse jooksul on toetatud sadu tudengeid, tänases vääringus ulatub toetus miljoni dollarini. Lähemalt saab ÜEKN-i kohta lugeda aadressil uekn.org.
