Kuna Eestis välja antud eesti keele õpikud väliseesti lastele ei sobi, otsustas New Yorgi eesti kool teha just oma õpilastele sobiva emakeele õpiku. Käsikiri on küll valmis, kuid raha trükkimiseks napib.
“Meie lapsed ei räägi sageli eesti keelt eesti laste tasemel ja seega on õpikud nende jaoks liiga keerulised,” rääkis New Yorgi eesti kooli endine juhataja Merike Barborak.
“Salakeele käsiraamat” on koostatud just välismaal tegutsevate eesti koolide vajadusi arvestades ja selliseid koole tuleb üle maailma järjest juurde. Tavaliselt toimuvad väliseesti koolides tunnid paar korda kuus ning õpetajateks on vabatahtlikud, kes teevad seda oma pere ja põhitöö kõrvalt tasu saamata. Paljud õpetajad pole läbinud õpetajakoolitust ja neilt nõuab tundide ette valmistamine tõsist pingutust.
Uue õpiku komplekti kuulub ka õpetajaraamat, millele tuginedes saab kergesti tunni ettevalmistada, aga ka helifailid, mille paari päeva eest lugesid sisse Vanemuise näitlejad Linda Kolde ja Jaanus Tepomees. Barboraki sõnul on keeleõppe seisukohalt väga oluline, et lapsed kuuleksid lisaks oma õpetajale ka teisi eesti keeles rääkimas.
“Tegelikult lastele meeldib õppida eesti keelt. Küsimus on, kuidas seda teha rõõmsalt ja toredalt, sest see piir eestlaseks saamiseks, olemiseks või jäämiseks on õhkõrn,” tõdes endine koolijuht.
Kuigi uue õpiku käsikiri on valmis, on selle ilmumine jäänud seisma ja nagu ikka – asi on rahas.
Kui paari aasta eest ilmus “Salakeele käsiraamatu” I osa, siis saadi raha selle trükkimiseks USA fondide käest. Õpiku mõlema osa autoritasud maksab Eesti Instituut, kuid seekord USA fondid õpiku avaldamist ei toeta. 200 raamatu trükkimine maksab umbes 1500 eurot.
Kuna summa pole suur, siis on Barborakil mõte see Hooandja vahendusel annetustena koguda. Ka on ta kaalunud pöördumist SDE eelmise juhi Jevgeni Ossinovski poole, kes enne valimisi olevat lubanud Soome eestlastele esinedes, et kui keegi peaks koostama eesti keele õpiku väliseesti lastele, siis on tema nõus selle kinni maksma. Poliitikult Barborak raha veel küsinud ei ole. “See oleks tore, aga ma mõnikord kahtlen, kas valimislubadused enne valimisi kehtivad ka pärast valimisi,” tõdes ta.
Väliseesti laste õpiku koostaja Mustamäe Tähekese lasteaia õpetaja Lea Maibergi sõnul on New Yorgi eesti laste keeleoskus väga erinev. On lapsi, kelle jaoks on eesti keele kodune keel, mõned kuulevad seda vaid paar korda kuus pühapäevakoolis.
“Kahe tunniga kuus ei õpi ükski laps keelt selgeks. Lapsed suudavad lihtsat sõnavara kasutades end väljendada juhul, kui nad tegelevad sellega ka kodus,” on ta veendunud. Ta lisas, et keele saab selgeks vaid seda kasutades.
Kogenud lasteaiaõpetaja sõnul ei määra inimese identiteet mitte ainult keeleoskus.
“Selleks on ka kultuur, teadmised või sisemine tunne, et ma olen ka osa sellest. Paljud, kes elavad Ameerikas, on oma elu sättinud nii, et see ongi nende kodumaa, aga on vaja, et lastel oleks teadmine, kus on nende esivanematest pärit ja mida see maa endast kujutab.”
Maibergi sõnul oli tal maakondi tutvustavat õpikut koostades salamõte tekitada harva Eestis käivatel lastel emotsionaalne side Eestiga. Nii otsis ta iga maakonna kohta paiga, kus oleks nii suurtel kui väikestel huvitav, et lapsed tunneksid uhkust Eesti ja eestlaste üle. “Et nad teaksid – need inimesed, kes siin elavad, on töökad, toredad, nutikad ja loovad.”
Haridusministeeriumist öeldi, et New Yorgi Eesti Haridusseltsi välja antud “Salakeele õpiku” esimene osa sai ministeeriumilt toetust rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkursi kaudu. Samuti sai möödunud aastal rahvuskaaslaste haridusprojektide konkursil 3000 eurot toetust ka selle õpiku järg.
Barboraki sõnade kohaselt kattis mõlema osa toetus õppematerjali autoritasud ning õpikute kirjastamisega kaasnevate kujundaja ja toimetaja tasud.
VES/ERR