Aasta tagasi pöördus Stockholmi Eesti Päevaleht meie poole tellimispalvega — neil oli aega vaid pool päeva, aga puudu oli viis tellimust, et ületada künnis, mis taganuks ajalehe ilmumiseks riigitoetuse. Leht sai selle poole päevaga tellimusi Eestist rohkemgi ning ilmub edasi. Niisiis, on hetki, kus ajalehe ja avalikkuse koostöö on ülimalt eksistentsiaalne.
Pideva ajakirjandustöö katkestamine võib tekitada suure tühiku. Teame, et väljaande uuesti töölepanemine on väga raske, sest muutuvad keskkond ja huvid. Ajakirjanduse efekt põhineb järjepidevusel. Eesti lehtede sulgemine majanduslikel kaalutlustel on küsimus, mida peaks kaaluma laiemas kontekstis.
Tegelikult on väliseesti ajakirjanduse ees neli võimalust: kas hääbuda, tekitada nn väliseesti renessanss, uueneda uute väliseestlaste toel või moodustada koos Kodu-Eestiga ühine suur tervik, nn globaaleesti ajakirjandus. Muidugi on olemas nende võimaluste kombinatsioonid ja hübriidid. Vaatame nelja võimalust lähemalt.
1. Hääbumine
Selle kasuks räägib paratamatus, et majanduslikult ei tasu ajalehe väljaandmine ära — uued põlvkonnad ei räägi ega mõista enam eesti keelt. Majanduslikku mõtet silmas pidades aga võiksime küsida: kas Saksa põgenikelaagrites aastal 1944 oli ajakirjandus majandustegevus ja kas praegune eesti ühiskond Ameerikas on majanduslikult vaesem, kui olid Eesti pagulased 1944. a Saksamaal?
Ajakirjandus ei ole ainult majanduslik ettevõtmine, teatud olukordades on see midagi hoopis rohkemat. See on kogukonna mentaalne vorm ja avalikkuse ühine vormistus.
2. Väliseesti renessanss
See tähendaks, et väliseesti ajakirjandus ärkab senisest ärksamalt ellu, ei ole üksnes kohaliku info koondaja ja kohaliku elu refleksioon. Selleks peaks keegi kohalikus kogukonnas senist tegevust uuel, nüüdisaegsel tasemel jätkama.
3. Uuenemine uute väliseestlaste najal
Ajakirjanikud näevad uutes oludes ka senist väliseesti ajakirjandust uue pilguga — mõnele võib see meeldida ja mõnele mitte. Kuigi Eesti avalikkuse struktuurimuutusega ei kaasnenud Kodu-Eesti ja väliseesti ajakirjanduste kokkukasvamist, on väliseesti tõlgendusmaailm ka Kodu-Eestile ülimalt tähtis. Info ja tõlgenduse mitmekesisus erinevates kogukondades võimaldab laiendada ajakirjanduse dimensioone, avardada maailmanägemist.
Mille poolest võivad lahkukasvanud teekonnad olla eesti kultuuris kodu- ja välismaal siiski sarnased? Seda, et ilmselt on sügavaid sarnasusi, on märganud nt kultuuride uurija Geert Hofstede, kes aastal 2007 pidas Tartu ülikoolis aulaloengu kultuuriindikaatoritest.
Kaardistanud ja võrrelnud kultuurikeskkondi rohkem kui 70 riigis, arvab Hofstede, et eesti kultuurimudel ei ole viimasel sajandil põhimõtteliselt muutunud. Muidugi, sotsioloogiliselt on oluline uurida iga muutust, kuid pikas perspektiivis võib kultuurimudel ehk ikkagi osutuda suhteliselt samaks? Sel juhul on siis ka nn Kodu-Eesti ja väliseesti kultuuril ja ajakirjandusel oma ühine põhi ja stabiilne ühisosa, mis pole põhimõtteliselt muutunud.
4. Globaalse Eesti ajakirjandus
See saab tugineda uuele, globaalsele kultuurilise avalikkuse sfäärile. Tänu infotehnoloogia arengule on toimumas üldine paradigmaatiline pööre — fookus nihkub poliitiliselt avalikkuselt kultuurilisele avalikkusele ja kultuuride mitmekesisusele. Oleme seisus, kus kultuuriline eritlemine ei vii mitte vastandumisele, vaid oodatud ja tunnustatud mitmekesisusele.
Poliitika kui laiemas mõttes kultuuri osa jõuab samuti kultuuriliselt mitmekülgse tõlgendamise väljale, avaneb oma otsuste tagamaades ja võrdlustes. Erinevate praktikate ja kogemuste ühele pildile panemine annab juurde dimensioone, mida võime nimetada kultuuriliseks kapitaliks.
Me ei ole selle metatasandi kultuurilist jõudu piisavalt kasutanud, vaid pidevalt eristanud ja eritlenud, isegi vastandanud. Isegi nüüd, olles 20 aastat elanud demokraatlikus riigis, oleme pärssinud kultuurilist ja intellektuaalset avardumist.
Üks uue kultuurilise avalikkuse keskkond peaks olema ülemaailmne Eesti teadus- ja kultuuriportaal.
See portaal ühendab eestlaste ja Eesti sõprade tegevust eri maades. See osalt eesti- ja osalt ingliskeelne keskkond võiks toimida nii uudiste kui ka enesetäiendamise ja sotsiaalse sidususe keskkonnana.
Rahvusvahelistes võrdlustes näeme, et Eestile oli ja on praegu ülemaailmselt silmapaistvalt tunnuslik aktiivne kultuurimõõde, hariduse ja saavutuste poole liikumine.
Selles on potentsiaali, et kujundada ülemaailmne Eesti teadus- ja kultuurikeskkond, mille osaks oleks nii ajakirjanduslik-publitsistlik portaal kui ka koolidele vajalik asjatundlik ja analüütiline hariduslik õppekeskkond. Portaal oleks ühtaegu infokogu, jagamis- ja arutelukeskkond.
Selleks et liikuda Kodu-Eesti ja väliseesti ajakirjanduste tervikpildi suunas, võiksime luua kõigepealt ülemaailmse eestikeelse ajakirjanduse andmebaasi ning korraldada ühiseid ajakirjanike seminare ja koolitusi. Niiviisi liiguksime ühise info- ja kultuurikeskkonna poole, avatud ühiskonna poole.
* Väljavõte arutelust Maarja Lõhmuse ettekande järel.
Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides president): Meie väliseesti ajalehed kajastavad väga palju seda, mis on Eesti ajakirjanduses päevakorras — meil on päris hea info, mis siin juhtub. Eestis on aga täielikult puudu informatsioon selle kohta, mis juhtub Välis-Eestis. Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu korraldas paar aastat tagasi Eestis ajakirjanikele seminari. Meile öeldi, et ajakirjanike roll on oma lehte müüa, et Välis-Eesti info ei ole Eestile huvitav ning sellega ei ole siin midagi teha.
Kas see, et eesti ajakirjandus Välis-Eesti informatsiooni üldse edasi ei anna, põhjendades skisofreeniliselt, et ei ole huvitav, on kellegi konstruktsioon, mis ei põhine millelgi, või on selle taga mingid uuringud? Või on selle taga ikkagi tahe auditooriumi huve oma infovalikuga suunata ja kujundada infovälja, määrata, mis on pildil ja mida ei ole.
Näeme ka, et millegipärast ikka võrreldakse Eestit rohkem Läti ja Leeduga, kel samuti postsovetlik staatus, mitte Soomega.
Aeg oleks edasi liikuda — ajakirjandus peaks rohkem avardama, mitte kitsendama infovalikut ja võrdlusi.
Ühisest info-, teadus- ja kultuuriportaalist võiks palju kasu olla meile kõigile.