Risti kirikust Harju-Risti külast kannab Eesti TV üle selleaastase jõulujumalateenistuse.
Risti kirik Harju-Risti külas on justkui tavaline maakirik, kuid ometi räägitakse sellest pühakojast meedias päris palju. Seda nii paari aasta taguse aardeleiu kui ajaloolaste huvi tõttu.
Esimesel jõulupühal – 25. detsembril, kannab Eesti Televisioon üle jumalateenistuse just Risti kirikust.
Risti kirikut hakkasid 13.-14. sajandil ehitama Padise kloostri mungad.
Ajalugu ja ka salapära leiab tegelikult Risti kiriku igast kivist ja igast nurgast.
“Tõenäoliselt see altariruum, algse nimega kooriruum, ongi see, kus see kirik umbes 700 aastat tagasi alguse sai, aga täpset aega me ei tea,” rääkis EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats.
Harju-Risti kirikus muutub tavapärane arusaam ajaloost. Siin on 17. sajand lähiajalugu ning 14. sajand juba kaugem aeg. Päris lõpuni pole ajaloolased aga siin sajanditetagusesse aega piiluda suutnud.
Praegu ei tea keegi, kas restaureerimistööde käigus leitud kelder ei ole tegelikult salakäik Padise kloostrisse.
“Teine põnev asi, mida minu teada ei ole Eestimaal teistes käärkambrites, on selle kiriku ainus küttekolle ja siin on olnud kamin. Kõik on nüüd selle viimase restaureerimise aegsed leiud.
See võis olla õpetajal selline õdus, mõnus vastuvõturuum, kus sai ka pihil käia tema juures,” rääkis Laats.
Risti kirikul on ka laemaalid, mis on tõenäoliselt maalitud pärast Liivi sõda.
Kantsli tellis Liivi sõjas kannatada saanud pühakotta Padise mõisahärra Thomas von Ramm 1630. aastal. Nii von Rammide suguvõsa tegemised kui Pakri rootslaste kirikuskäimised ning protestid on üks periood Risti kiriku loost.
Risti kirikus käib palju huvilisi. Ekskursioonibussid peatuvad riburada kiriku ees ja tekkidesse mähituna kuulatakse selle kiriku lugu. Kirik pole aga muuseum.
“Koguduses oli 2012. aastal annetajaliikmeid 269 ja ta on olnud aastaid kasvav kogudus, seega sellel aastal jälle pisut rohkem,” ütles Laats.
“Ega see kerge ei ole, et sul on keskaegne kirik täis igasuguseid põnevaid leide. Kerge on hakata vaatama seda, kui mingit muuseumi, aga samas on siin elav kogudus ja noorteõhtud.
Varsti riputame üles piparkooke, mida noored siin ise küpsetavad ja me peame noorte palvusi, madratsid maas ja teeme oma küünlaõhtuid. Kõike seda käigus hoida korraga on hästi põnev väljakutse,” selgitas kirikuõpetaja.
Risti kiriku taga on mälestusmärk väikestele elamata jäänud eludele. See on vaikuselaste rahupaik.
“Selle paiga üks eesmärk on luua nendest peredest sellist võrgustikku kes üksteist toetavad. Need, kes on leinas, oskavad kõige paremini mõista, mida see tähendab, kaotada last,” selgitas Laats.
VES/ERR
