CTEK rahvatantsijad esitavad eesti rahvatantsu “Oige ja vasemba”. Fotod: Rein Linask
Connecticutis tähistati Eesti Vabariigi 97. aastapäeva päevakohase aktuse ja peoga laupäeval, 28. veebruaril Hartfordi Poola klubi ballisaalis. Rahvast hakkas kogunema juba enne keskpäeva, kui Eesti Kooli noored koos vanematega kohale saabusid, et viimaseid laulu- ja tantsuharjutusi pidada, sest lumerohke talve tõttu Connecticutis oli olnud lastel raske koolipäevades osaleda.
Aktus algas, kui skaudid tõid sisse riigilipud. Siis lauldi Ameerika hümni ja Connecticuti Eesti Seltsi esimees Erik Linask tervitas kohalolijaid. Ta teatas, et aasta 2015 on Eestis kuulutatud muusika-aastaks. Kuigi muusika on alati olnud osa elust Kodu-Eestis ja meie endi elust siin Connecticutis, on muusika-aasta siht tõsta Eesti mitmekülgne muusikaelu veel rohkem meie tähelepanu keskpunkti ja suurendada muusika rolli Eesti inimeste elus. Ka tänase aktuse kavas tõstame esile muusikat. Seejärel ütles praost Uudo Tari päevakohase palvuse.
Peakonsul Eva-Maria Liimets rõhutas oma kõnes Ameerika eestlaste osatähtsust eestluse säilitamises okupatsiooniaastatel, selles osas esile tuues pikaaegset Eesti peakonsulit Ernst Jaaksonit, kes suurel osal kurnavatel Nõukogude okupatsiooni aastatel Eesti eest seisis ja kelle 110. a sünniaastapäeva tähistame sel aastal.
Ta ütles, et Eestile on praegu esmatähtis tõsta oma rahva majanduslik-sotsiaalset heaolu ja tagada riigi julgeolek. Arvestades praegust sõjaolukorda Ukrainas on julgeoleku kindlustamine Eestis erilise tähtsusega ja selleks tugineme suures osas NATO-le ja Euroopa Liidule. Ta pidas president Obama visiiti Eestisse 2014. aastal märgiliseks sammuks Eesti julgeoleku tagamisel. Suur julgeoleku tähtsus on ka Euroopa Liidu ja USA vahelistel kaubanduslepingutel. Kõne lõpus kutsus peakonsul aktusel olijaid jälgima ja osalema kolme aasta pärast saabuval Eesti 100. aasta juubelil, mille ootuses ja lootuses juba praegu elame.
Pr Eva–Maria Liimets, EV peakonsul New Yorgis, annab klaverikunstnik Hando Nahkurile üle välisministeeriumi rahvadiplomaatia aukirja.
Siis kutsus peakonsul rahva ette Hando Nahkuri ja tänas teda eesti muusika edastamise eest Ameerika avalikkuses ning andis üle välisministeeriumi rahvadiplomaatia aukirja.
Vabadusvõitlejate austamisel ütles Ylo Anson, et täna mõtleme tänutundega neile, kes Vabadussõjas võitlesid ja tänu kellele me vabariigi aastapäevi saamegi pühitseda. Nende hulka kuuluvad peale Eesti sõdurite ka soomlased ja Inglise mereväeüksused, kes Eestit abistasid. Meile teadaolevatel andmetel on Connecticuti osariigis elanud 26 Vabadussõja veterani, kõik juba pikkade aastate kestel manalasse langenud. Eesti vabariigi vormikandajaid 30. aastatest on vaid alles kaks, II maailmasõja veterane kolm ja Ameerika sõjavägedes teeninuid kaksteist, kellest enam kui pooled ka kohal viibisid. Kõikide nimed loeti ette ning neile avaldati tänu pika aplausiga.
Aktuse sõnaline osa lõppes Eesti hümniga ja siis asus lavale Connecticuti Eesti Kooli koor, kes Laine Kingo juhtimisel esitas vapralt “Isamaa, õitse sa” (M. Härma) ning siis koos mudilastega “Laulu Põhjamaast” (Ü. Vinter). Koori lahkudes tulid pikas reas tantsupõrandale rahvatantsijad, viimasena kõige väiksemad, kes suurematest mööda marssides astusid peakonsul Liimetsa ette ja andsid üle kimbu lilli. Siis tantsisid mudilased “Kaerajaani” ja vanemate klasside õpilased esitasid “Aleksandra valsi”, “Kolmõpaari tandsu” ja “Oige ja vasemba”, mille järel nad jälle pikas rivis laudade vahelt ja ümber lahkusid.
Aktuse lõpunumbrina esitas Hando Nahkur klaveril Erkki-Sven Tüüri Klaverisonaadi aastast 1985 – I. Presto ja II. Lento – ning siis Robert Schumani/Franz Liszti “Dedication’i”. Tuleks märkida, et enam kui 10 aastat tagasi, kui Hando Nahkur Ameerikasse asus, alustas ta õpinguid Yale’i ülikoolis New Havenis, Connecticutis, ja esines mitmel siinsel EV aastapäeva aktusel. Connecticuti eestlaskonnal oli väga hea meel, et tal oli võimalik nüüd Texasest külla tulla.
Rikkaliku buffet-õhtusöögi valmistasid Poola klubi perenaised nii eesti- kui poolamaitselistest toitudest. Pärast õhtusööki esines Hando Nahkur klaveril veel mitme looga, lõpetades C. Francois’/J. Revaux’ viisiga „My Way“ tema oma seades.
Siis algas pidu ja tants. Alguses kõlas tuttav eestipärane tantsumuusika, millele tegi pausi seltsi laekur Margus Laane korraldatud loterii. Pärast loteriid alustati tantsimist poloneesiga, millele järgnes mitmekesine segu traditsioonilisest ja moodsast, nende hulgas „Kana“ tants, “Perekonnavalss”, “Macarena”, “Kes aias?”, “Kopamees” jne. Vahepeal tantsisid noormehed paar Lääneranniku ESTO-lt tuttavaks saanud mehist rahvatantsu Bostoni rahvatantsujuhi Talvar Tari eestvedamisel ning neiud “Ristpulkade tantsu”. Viimane on saanud meie noorte lemmiktantsuks ja selle tarvis kantakse pulki kaasas vist igal üritusel. Pulgad pärinevad tegelikult 1984. aastast, kui tookordne Connecticuti rahvatantsurühm “Jaanik“ õppis “Ristpulkade tantsu” Toronto ESTO 84-l esinemiseks ja neli aastat hiljem kasutas jälle Melbourne ESTO 88 pulgatantsu harjutamiseks.
Oli hoogne pidu.
Paljude arvates lõppes see liiga vara, kuid koosolijad olid tulnud vara kohale ja paljud pikkade kauguste tagant, mõned nii kaugelt nagu vahemaa Haapsalust Tallinnasse Eestis.
I. Linask