Aktsiaseltsi The Nordic Press juhatus: esireas vasakult mänedžer/laekur Siiri Lind, juhatuse esimees Sirje Uriko, toimetaja/nõunik Kärt Ulman. Tagareas vasakult asepresident Priit Parming ja sekretär Aime Andra. Foto: Siiri Lind
Ameerika-Eestlaste ajalehte “Vaba Eesti Sõna” omav The Nordic Press, Inc. (TNP) aktsionärid pidasid aastakoosoleku 15. märtsil 2014. Kutsed ja volitused olid välja saadetud kõigile osatähtede omanikele. Kuigi kohale oli tulnud kahetsusväärselt vähe aktsionäre, olid nad varustatud küllaldaselt volitustega koosoleku korrajärgseks läbiviimiseks.
TNP president Sirje Uriko andis põgusa ülevaate ajalehe praegusest olukorrast, mis vaatamata tellijaskonna vähenemisele on paremas olukorras kui mullu, peamiselt isiklike väiksemate kui ka ühe pärandustombu annetuste tõttu. Samuti on tõhusalt aidanud ERKÜ toetus neile osutatud teenuste ja eriprojektide eest ning ka Abistamiskomitee kaudu saabunud annetuste näol. Esmakordselt on lubanud toetust sel aastal ka Rahvuskaaslaste programm. Siiani ei ole ajaleht saanud mingit toetust Ülemaailmselt Eesti Kesknõukogult.
Ka eelmisel aastal alustatud Toetusfondi ehk Vaba Eesti Sõna Reservfondi – mis tegelikult on lihtsalt eraldi pangaarve varusummaga lehe pikaajalise väljaandmise kindlustamiseks – on saabunud annetusi. Vastupidi aktsionär Olev Oleski väitele ei ole Vaba Eesti Sõna Toetusfond mingi eriorganisatsioon ja sellise lisaarve avamine ei ole keelatud ettevõtte põhikirjas. Annetused Toetusfondi arvele ei ole tulumaksuvabad.
Reservfondi arvel oleva raha kasutamise üle otsustab praegu ajutine 5-liikmeline fondi juhatus koostöös TNP juhatusega. Toetusfondi juhatus loodab fondi tulevikus suurema päranduse laekumist, mis kindlustaks lehe korrapärase ilmumise ka siis, kui tellijaskond veelgi väheneb. Järgmisel aastakoosolekul on ette nähtud valida reservfondi eraldi arve kontrolliks lõplik Nõukogu.
Lehe edasikestmiseks võib teha annetusi otse tegevkontole nagu varemgi või siis Toetusfondi.
Ajaleht töötab minimaalsete kuludega. Muret teeb, et hetkel on vaid üks toimetaja ja üks mänedžer, kui üks nendest ei saa edasi töötada, tekivad lehel töö järjepidevusega probleemid.
Toimetaja töötab praegu Eestis ja kuigi suhtlemine nõuab rohkem plaanimist ja toimub peamiselt Skype vahendusel, kulgeb lehe väljaandmine üle interneti sujuvalt. Samal alusel on välis-Läti ajaleht töötanud juba üle 10 aasta. Samas on olukord võimaldanud toimetajal osaleda Eestis toimunud väliseestlastest kõnelevatel konverentsidel, mis aitab kaasa Eestis üldiselt vähe tuntud väliseestlaste ajakirjanduse teadvustamisele.
Rohkem muret tekitab asjaolu, et aastaid Ameerika eestlaste tegevust ja ajalugu talletanud ajalehel on praeguseks siinsete eestlaste ühiskondadest raskusi nende tegevuse kohta teadete saamisega, kuna kirjasaatjate võrk aina väheneb. Osaliselt tuleb see vanema põlvkonna väiksemast aktiivsusest ja kirjasaatjate puudusest aga ka sellest, et juhtisikuteks on noorem põlvkond, või hilisemal ajal Eestist väljarännanud, kes kasutavad peamiselt internetti ja ei ole sageli isegi teadlikud VES’i olemasolust ning selle ajaloolisest tähtsusest.
Mänedžer-laekur teeb üksi kogu kontoritöö, raamatupidamise, on loonud uue Vaba Eesti Sõna veebilehe ja hoiab ka käigus VES’i poe. Osaajaliselt töötab korrektor, kes abistab ka toimetajat ning paar tundi nädalas töötab abijõud, kes hoiab korras tellijate andmebaasi.
Koosolek valis tagasi endise 5-liikmelise juhatuse, kes tahaks veelkord siinsetele eestlastele südamele panna, et nad oma tegemisi ikka kajastaksid Vaba Eesti Sõna veergudel, mis tänavu juuniks on juba 65 aastat teenindanud siinset kogukonda ja talletanud ajalooliselt Ameerika-Eestlaste tegevust.
