Eesti majandust käsitlevas artiklite sarjas olen välja toonud Eesti majanduse probleemid ja võimalused ning Eesti majandusliku arengutaseme maailma riikide kontekstis. Samuti olen käsitlenud seda, milline on olnud Eesti valitsuse rahanduspoliitika – kas see on majanduskriiside mõju vähendanud või hoopiski võimendanud. Nüüd jõuame Eesti majanduse käsitlemisel selleni, millist rolli mängib Eestis väliskapital ja kui suur on eestlaste ettevõtlustulu?
Välismaalased teenivad 44% Eesti ettevõtluskasumist
Statistikaameti metoodika järgi, kus ei arvestata teatud tegevusalasid, on ettevõtete kogukasum 1,75 miljardit eurot (2013. aasta põhjal). Sellised on Statistikaameti poolt kokku pandud andmed, kus on arvestatud ettevõtte päritoluriiki ning vaid üle 20 töötajaga ettevõtteid. Kuid selle metoodika järgi ei ole arvestatud finantsvahenduse (pangad), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete kasumit. Kui lisada panganduses teenitav ligikaudu 300 miljoni euro suurune kasum, siis välismaised omanikud teenivad 44% Eestis teenitavast ettevõtluskasumist (903 miljonit 2,05 miljardist).
Statistikaameti laiahaardelisema arvestuse järgi oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu. Majandusharudest vähenes kõige rohkem töötleva tööstuse kasum (-16%), mida mõjutas kõige rohkem elektroonika ja kütteõli tootmisettevõtete kasumite vähenemine, vastavalt nõrgenenud nõudluse tõttu välisturgudel ning nafta hinna languse tõttu.
Kui vaadata majandusharude sisse, siis sellised olulised tegevusalad nagu pangandus ja telekomiteenused on Eestis valdavalt välismaiste omanike käes. Pangandussektoris on kogu väljastatud laenude mahust 97% andnud välja välismaistele omanikele kuuluvad pangad. Kui pangandussektori kasum oli 2014. aastal 318 miljonit eurot, siis välismaised pangad teenisid sellest 303 miljonit eurot. Siinset pangandussektorit valitsevad rootslased – Swedbank, SEB Pank ja Nordea Pank kokku moodustavad 81% Eesti pangandusturust. Suuruselt neljas on taanlaste Danske Bank ning viies norralaste DNB. Alles 3% turuosa sees tulevad eestlastele kuuluvad LHV Pank ja Bigbank.
Eesti telekomisektoris on valitsejaks rootslastele kuuluv Telia, teisel kohal on samuti rootslastele kuuluv Tele2 ning kolmandal kohal soomlastele kuuluv Elisa. Telia kõrval on üks suuremaid interneti ja kaabeltelevisiooniteenust pakkuv firma Starman, millest kuulub Eesti omanikele veel 18%, ülejäänud on Rootsi investeerimisfondi käes, kes müüvad praegu osalust USA erakapitalifondile.
Tabel 1. Suurimat kasumit teenivad ettevõtted Eestis 2013. a.
Koht Ettevõtte nimi Kasum, miljonit eurot
1 Swedbank AS 216,3
2 Eesti Energia AS 193,4
3 SEB Pank AS 72,8
4 Elering AS 48,6
5 Danske Bank A/S Eesti filiaal 47,3
6 Tallink Grupp AS 43,3
7 Tallinna Sadam AS 39,6
8 Vopak E.O.S, AS 34,1
9 Riigimetsa Majandamise Keskusc 31,7
10 Skinest Rail AS 31,5
http://majandus24.postimees.ee/2957633/vaata-millised-eesti-ettevotted-teenisid-suurima-kasumi
Suurimat kasumit teenivad pangad
Kui vaadata suurimaid kasumeid teenivate ettevõtete edetabelit (vt tabel 10 lk), siis Eesti omanikele kuuluvatest ettevõtetest lähevad sinna riiklikud Eesti Energia ja Elering, millest esimene on elektrienergia tootja ning teine selle jaotusvõrgu omanik. Samas peab ütlema, et 2015. aastal langes Eesti Energia kasum sedavõrd palju, et tippkasumisaajate hulka ta enam ei kuulu. Esimene erakapitalile kuuluv ettevõte edetabelis on Tallink, mis korraldab reisijate- ja kaubavedu Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Soome ja Rootsi vahel. Suuruselt järgmist kasumit teeninud ettevõte oli transiidisektoriga seotud Skinest Rail, mis tegutseb raudteeveo äris nii Eestis kui ka Venemaal.
Kui me vaatame veel teistesse tegevusharudesse, siis me näeme, et Eesti on olnud lahke välismaiste tulijate vastu. Eks siin on üks põhjus ka kapitalipuuduses, mis meil 1990-ndatel ning 2000-ndate alguses valitses. Juhul kui Eesti ettevõtjatel õnnestuski firma üles ehitada, siis läks see tihtipeale müügiks välismaisele ostuhuvilisele. Lisaks pankadele läks see nii näiteks turvateenistuse sektoris, kus praeguseks turu valitsejaks on Briti G4S. Pankade jaoks vajalikku taustainfot andva Krediidiinfo ostis ära brittide Experian. Jaekaupluste kett Säästumarket maandus lõpuks norralaste Rimi kätte.
Jaekaubandusturul on üldse huvitav, et suurimat turuosa omavad 20% juures Eesti omanikele kuuluv Selver, kuid kohe selle lähedal on norralaste Rimi ning Soome ühistukaupluste ketile SOK kuuluv Prisma. Tugevalt on turule tulnud leedulaste Maxima. Siiski on peale Selveri olulise osakaaluga ka Eesti Tarbijate Keskühistule kuuluv jaekett, kuhu alla käivad Maksimarketi ning A ja O kauplused. Kui siia lisada veel väiksemad poed, siis Eesti omanikele kuulub ligikaudu pool Eesti jaekaubandusturust.
Kui me vaatame majutusteenuseid pakkuvaid firmasid, siis kaks Tallinna suurimat hotelli ja omamoodi maamärki, Viru ja Olümpia hotell on läinud välismaalaste omandusse. Viru hotelli omanikuks on Soome tarbijateühistu SOK ning Olümpia omanik Radissoni kett. Samal ajal 2014. aastal põhjaliku renoveerimise läbi teinud Palace hotell on Eesti omanike käes.
Tööstuses tegutseme nišitootmises ja allhanketöödel
Tööstusettevõtete seas on Eesti suurim ettevõte Ericsson Eesti AS, mis kuulub Rootsi Ericssonile. Eesti omanikele kuuluvates on suuruse mõttes olulised veel Viru Keemia Grupp ja Alexela naftatoodete vahendusettevõte. Viru Keemia Grupil on samas viimasel aastal olnud suuri probleeme seoses madalamale kukkunud nafta hindadega, mis teevad nende põlevkiviõli tootmise ebarentaabliks.
Oluliseks tööstusettevõtteks on ka ABB Eesti, kuid see teenib omanikutulu Rootsi-Šveitsi kontsernile. ABB läheb sinna kategooriasse, kus on ka paljud teised Eesti tööstusettevõtted, näiteks metalli- ja elektroonikatööstuse alal. Lääne firmad on tulnud siia, investeerinud tehase püsti panekusse, palganud soodsa hinnaga töötajad ning hakanud siin oma emaettevõttele teatud koostedetaile tootma. Kahjuks ei ole Eesti ettevõtjate jõud veel nii suur, et hakata suures mahus lõpptoodangut tootma, kuid teatud nišis olevate toodete tootmisega on ka Eesti ettevõtjad juba tegelema hakanud. Siin tuleb meelde üks Virumaal tegutsev ettevõte, kes toodab metallist suuremahulisi merepoisid.
Lõpuks ei saa märkimata jätta ka puidutööstuses tegutsevaid moodulmajade ja palkmajade ehitajaid, nagu näiteks Kodumaja Grupp, kelle tooted on läinud hästi kaubaks Skandinaaviamaades ja Saksamaal. Kuid sarnaselt paljudele teistele tegevusharudele on ka palkmajade tootjatel probleemiks lõppturule pääsemine, nii et paljud tootjad maksavad lõviosa kasumist Norra vahendusfirmadele.
Eesti ettevõtjate mureks on see, et ei jätku piisavalt algkapitali, et suurem tootmine püsti panna, kuna pangad ei anna tihti piisavalt pika tähtajaga laenu. Pank tahab tihti seda, et ettevõte maksaks viie aastaga suure osa võlast tagasi, kuid suurte tehaste tasuvusaeg on sageli 12-13 aastat. Ning kuna viie aasta peal on vaja laen refinantseerida, siis paljud ettevõtjad ei taha sellist riski võtta, et pank selles faasis refinantseerimist ei tee. Välisettevõtete jaoks on rahastamine lihtsam, sest seal on suur emaettevõte taga, kelle jaoks 12-aastane tasuvusperiood pole mingi probleem.
Eesti ettevõtjad võiksid liikuda nutika nišitootmise ning teenusepakkumise suunas. Nendest valdkondadest võime rääkida järgmisel korral, kui juttu tuleb Eesti ekspordi raskustest ja võimalustest.
Rait Kondor,
Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees
Järgneb
