Üleeestilise meeste uuringu üks eesmärk on selgitada mehe rolli pereplaneerimisel ning laste kasvatamisel.
Eesti mehi, nende hoiakuid ja käitumist tervise, hariduse, tööhõive, rände ning pere loomise valdkonnas pole kunagi täpsemalt uuritud.
Nüüd aga on viimane aeg seda teha ning Tartu Ülikooli eestvedamisel ongi käivitatud üleeestiline meeste uuring.
Üldiselt on teada, et Eesti mees soovib oma ellu rohkem lapsi kui naine, kuid saab naisest kehvema hariduse ja parema palga. Samuti leiab ta elukaaslase hiljem, ja ehkki tervise üle ei kurda, elab ta naisest keskmiselt 11 aastat vähem. Milline on aga tänapäeva mehe roll pereplaneerimisel, laste kasvatamisel või milline on tema tervisekäitumine, seda pole seni veel tõsisemalt uuritud.
Üleeestilise meeste uuringu ühe korraldaja, TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütiku Marek Sammuli sõnul ongi küsitluse üks eesmärke kirjeldada seda, kuidas mehed suhtuvad lastesaamisse. Tema arvates on paljud sündimusega seotud analüüsid enamasti keskendunud naistele, kuid ometi mõjutavad sündimust ka meeste käitumine ja hoiakud. Näiteks kui osa mehi töötab pikki perioode perest eemal välismaal, võib eeldada, et see tekitab ebakindlustunnet, mis mõjutab ka pereelu ja lastesaamist.
“Eesti ühiskonnaelus on viimastel aastatel toimunud palju muutusi. Üks olulisemaid on suurenenud ränne ja välismaal tööl käimine. Samuti hakkab tasapisi muutuma inimeste tervisekäitumine, nagu näitab hüppeliselt kasvanud tervisesportimine,” arvab Sammul.
Uuringust võiks välja tulla ka põlvkondade võrdlus. Praegused 50aastased on viimane põlvkond, kes üles kasvanud nõukogude ajal ja 90ndatel kõvasti tööd rüganud ning kõik vabanemisega kaasnenud ilmingud läbi elanud. Millise jälje on see nende tervisele jätnud? 40aastaste põlvkond on elanud juba osaliselt vabas riigis, 20−30aastased aga tervenisti vabas riigis. Nüüd olekski huvitav teada saada, milline erinevus on nende põlvkondade meeste hoiakutes ja tervisekäitumises.
Muidugi huvitab ka, kas ja kuivõrd sarnanevad või erinevad Eesti meeste hoiakud võrreldes teiste Euroopa riikide meeste omadega. Ühest küljest tundub, et eestlased on käitumiselt muutunud läänelikumaks, kuid hoiakuid mõjutab ikka veel see, kust me tuleme.
“Samuti on üllatav, kuivõrd mitmekesine on Eesti meeste kultuuriliskäitumuslike hoiakute poolest. Erinevused on suured maa ja linna, Põhja- ja Lõuna-Eesti lõikes, aga ka selles osas, milline on inimese emakeel,” lisab Sammul.
Vastajate valimis on 4800 meest vanuses 16−54 eluaastat, kes valitud sinna juhuslikult rahvastikuregistri järgi. Et tegu on igas mõttes unikaalse uuringuga, ootavad korraldajad tänuga iga vastust.
VES/Maaleht