Eesti kooliõpilaste funktsionaalse lugemisoskuse taset tuvastanud rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi 20 protsenti põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei suuda loetut seletada.
"See tähendab, et ta ei saa aru lihtsamatest juhenditest, võib-olla kui kolm sõna on järjest, siis loetakse lause kokku ja saadakse mõttest aru, aga keerulisematest tekstidest ja sealhulgas näiteks tabelitest ja graafikutest, mis on ka tekstid, ei saada enam õigesti aru," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Soll ERRi raadiouudistele.
Solli sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et funktsionaalset lugemisoskust peab arendama koolieelikust saati. Last ei tule mitte lugema sundida, vaid talle peab seletama, teda peab eakohaseid tekste vaatama meelitama ning lapses peab tekkima huvi ja harjumus.
"Üks väga oluline mõjutegur, mis on välja tulnud, on, et funktsionaalset lugemisoskust mõjutab see, kui palju loetakse oma lõbuks ja see ei pea tähendama, et ilukirjandust, vaid erinevat tüüpi tekste, nii et selles mõttes see motivatsioon ja huvi tekib lapses siiski juba enne," ütles Soll.
Tema hinnangul on oluline ka kodu roll ning see, kuidas vanemad lapsele lugemises eeskuju annavad.
Seda, et kiireid lahendusi noorte võimekuse tõstmisel sel teemal pole, möönis ka Tartu ülikooli professor Martin Ehala, kelle sõnul saaks riik kontrollida funktsionaalse lugemise oskuse arendamist formaalse hariduse poole peal. Olukorra paranemist enne viit aastat Ehala aga ei prognoosi.
Sel kevadel tegid gümnaasiumilõpetajad esmakordselt emakeele riigieksami raames ka tekstist aru saamise testi ehk osa eksamist püüdis mõõta noorte funktsionaalset lugemisoskust. Analüüsid on selles osas veel pooleli, samas loodab riik pika-ajaliselt just selle eksami abil suurendada noorte tekstidest arusaamise oskust.
VES/ERR