Eesti elanike ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged: oodatud ja reaalse pensioni vahe on enam kui kahekordne. Samas ei tea inimesed, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab pensionil olles riik, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust.
Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74 protsenti pensionieelsest palgast, selgus uuringust.
Kui arvestada, et 2013. aasta II kvartalis oli keskmine brutokuupalk statistikaameti andmetel 976 eurot, siis peaks keskmine pension olema elanike ootuste kohaselt 722 eurot. Keskmine vanaduspension oli aga 2013. aasta II kvartalis 331 eurot, mis moodustab sama perioodi keskmisest brutokuupalgast vaid 34 protsenti.
„See näitab selgelt, et elanike ootuste ja tegelikkuse vahel on praegu väga suured käärid,“ tõdes Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Uuring näitab, et inimesed eeldavad pensionieas senise sissetulekutaseme säilimist või vähest langust. Samas ei tea 77 protsenti elanikkonnast, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab pensionil olles riik.
„Ühest küljest viitab uuring inimeste vähesele teadlikkusele sellest, kuidas Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud ning teisalt toob välja ebarealistlikult kõrged ootused,“ võttis Maripuu küsitluse tulemused kokku. „Seetõttu võib paljusid tänaseid pensionikogujaid tabada tööturult lahkudes ebameeldiv üllatus, sest pensionisüsteemi I ja II sammas annavad tulevikus kokku vaid ligikaudu 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust,“ kommenteeris elanike vähese teadlikkuse võimalikke tagajärgi Maripuu.
Olulise trendina selgub uuringust veel, et 84 protsenti vanaduspensionil mitteolevatest inimestest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks, 16 protsetni ei ole selleks aga midagi teinud. Enim loodavad inimesed kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale – 65 protsendil on sõlmitud leping. 43 protsenti elanikest loodab pensionieas jätkata töötamist, 36 protsenti loodab soetatud kinnisvarale, 35 protsenti abikaasa ning 29 protsenti laste toele.
Seoses elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega järgnevatel aastakümnetel on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus. „Inimeste isiklikust vastutusest pensioniks säästmisel ja vanaduspõlves toime tulemisel peaks rohkem rääkima. Siis on elanikkonnal vähem valesid ja ebarealistlikke ootusi selle osas, kui suure osa tagab neile pensionipõlves äraelamisel riik ning kui suur saab siis olema nende igakuine sissetulek,“ rõhutas Maripuu.
Samuti toonitas Maripuu uuringu tulemuste valguses seda, et igal inimesel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla.
Uuringu „Elanike pensioniteemaline küsitlus“ viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Telefoniküsitlus viidi läbi juunis 2013. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.
ärileht.ee
17. sept.2013
