Heldur Sander, Mait Talts
Paari aasta eest jõudis Eesti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga otsusele luua rahvusvaheline, eelretsenseeritav ingliskeelne teadusajakiri, et püsida ka globaalses konkurentsis. Nüüd tundub, et samm oli igati õigustatud. Eesti paigutub oma geograafilise asendi tõttu kahe suurema kultuuriareaali piirile.
Kuigi Euroopa puhtgeograafilise mõistena ulatub veel tuhandeid kilomeetreid itta, ühtib Euroopa kultuuriline piir peaaegu meie idapiiriga, ulatudes üleminekualana ehk kusagile Peterburi-Novgorodi joonele. Üllataval kombel kujunes suurriiklike vallutustega välja olukord, et omaaegsetesse Eestimaa ja Liivimaa provintsidesse koondus silmapaistev vaimne potentsiaal, mis on muuhulgas avaldunud ka teadustegevuses. Heitlikul 20. sajandil arenes teadus edukalt edasi ka siin tekkinud uutes riikides – Eesti ja Läti Vabariigis – ning seda arengut ei katkestanud isegi sajandi teise poole keerulised ja ahistatavad aastad. Kõik see vajab uurimist ja analüüsi ning väärib tutvustamist väljaspool meie regiooni.
Teadusajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum (ISSN 2228-2009; ISSNe 2228-2017) esimene number ilmus 2013. aasta kevadel.
Peatoimetajaks sai professor Peeter Müürsepp ning toimetuskolleegiumisse kuuluvad juba praegu mitmed rahvusvaheliselt tuntud nimed, nagu Helge Kragh, Ilkka Niiniluoto, Davis Baird, Claude Debru, Rein Vihalemm, Erkki Tammiksaar ja paljud teised. Käesoleva aasta kevadel ilmus juba ajakirja kolmas number, mis on kättesaadav ka internetis (ajakirja põhilehekülg asub http://www.bahps.org/acta-baltica).
Viimases numbris on avaldatud kuus teadusartiklit, neist esimene pärineb Soome teadusfilosoofi Sami Pihlströmi sulest ning on pühendatud kuulsa soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916-2003) vaadete analüüsile. Mõneti „klassikalisse” teadlaste biograafiate valdkonda jääb Poola Krakowi Jagiello Ülikooli professori Piotr Köhleri kirjutis poola bioloogi Józef Warszewiczi (1812–1866) Krakowis töötamise perioodist. Warszewiczi põhiline teadushuvi oli seotud iluaianduse ja botaanikaga. Ta oli ka silmapaistev Lõuna-Ameerika taime-, looma- ja etnograafilise ainese koguja ning tema teeneid Krakovi ülikooli botaanikaaia väljaarendamisel ei saa sugugi alahinnata.
Lisaks muule oli Warszewicz tähelepanuväärne ka orhideede kogujana. Tartu Ülikooli keelekeskuse teaduri Kaarina Reinu kirjutis hõlmab Tartu arstide ja apteekrite tegevust 17. sajandil, enne Tartu Ülikooli rajamist 1632. aastal ning jätkab ülikooli meditsiiniprofessorite tegevuse tutvustamisega. Ühtlasi käsitletakse ka Tartu tolleaegsete meedikute suhteid teiste Rootsi ülikoolidega.
Poola Poznani Meditsiiniülikooli professori Anita Magowska, Eesti teadusajaloolase Toivo Meikari ja geograafiteadusloolase Heldur Sanderi mahukas artikkel käsitleb Tartu botaanikaaia liigirikkuse kujunemist, sealseid botaanikaprofessoreid ja õpetatud aednikke aastatel 1803-1918. Kokku on ülevaates koos aednike abidega tutvustamist leidnud 35 isikut. Selgub, et Tartu botaanikaaiaga seotud isikute seas on olnud kolm eriti silmapaistvat teadlast – Venemaa taimestiku uurija Johann Anton Weinmann, Brasiilia floora koguja Ludwig Riedel ning Poola farmatseut ja botaanik Jan Muszyński.
Oma lühiuurimuses käsitleb Eesti tehnoloogiaajaloolane Vahur Mägi põlevkiviõli katsetusi praktiliseks vajaduseks ja insenerlikke lahendusi veejõu kasutuselevõtuks Eestis aastail 1918-1940. Ukraina teadusloolased Kostyantyn ja Juri Vasylyev on oma rohkel arhiiviainesel põhinevas lühiloos võtnud vaatluse alla hügieeni valdkonna uurija, omaaegse Tartu Ülikooli ja Odessa Ülikooli professori Grigori V. Hlopini (1863-1929), keda võib õigustatult käsitleda terve koolkonna rajajana. Tema õpilaste seas oli ka eestlasi (nt Aleksander Rammul).
Ajakirja diskussioonirubriigis esitab Leedu teadusajaloo „patriarh”, praegu juba 83-aastane Juozas Algimantas Krikštopaitis oma nägemuse Baltimaade intellektuaalsest potentsiaalist. Samas on ära trükitud ka 2013. aasta suvel Manchesteris kogunenud 24. Ülemaailmsel Teaduse Ajaloo Konverentsil ühiselt vastu võetud nn Manchesteri deklaratsioon, milles kutsutakse rahvusvahelist teadusüldsust üles tunnistama teaduse ajalugu teiste distsipliinidega võrdväärseks valdkonnaks. Paraku ei pea kõik teaduste alal tegutsejad seda veel iseenesestmõistetavaks.
Nagu eelöeldust nähtub, sisaldab ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum viimane number mitmekülgset materjali, keskendudes suures osas botaanikale, iluaiandusele ja meditsiinile, aga ka Tartu ülikoolile tema ajaloolise arengu erinevatel etappidel.