Möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud detailid USA elektroonilise luurega tegeleva rahvusliku julgeolekuagentuuri (NSA) ülemaailmsete jälgimisprogrammide kohta ei vapustanud üksnes ameeriklasi. Nähtavalt olid pahviks löödud ka Euroopa liidrid.
Sellist kõikehõlmavat ja massiivset interneti salvestus- ja jälgimisprogrammi, nagu Guardianile lekkinud salamaterjalides kirjeldatud PRISM, oli lihtsalt raske uskuda. Kuid pärast seda, kui USA valitsus on üldjoontes – ehkki mõningaid detaile eitades – sellise programmi olemasolu tunnistanud, avanesid ka Euroopa Liidu (EL) juhtfiguuride suud.
11. juunil teatas mitu Euroopa Komisjoni volinikku, et USA valitsus peab nende programmide kohta vastust andma. Eriti selle kohta, kas taolise jälgimisega võidakse rikkuda EL-is kehtivaid üsna karme tavainimeste privaatsust kindlustavaid õigusakte.
„Tõstatan [PRISM-i] küsimuse oma reedesel kohtumisel USA justiitsministri Eric Holderiga Dublinis,” teatas Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Viviane Reding. „PRISM-i kaasus näitab, et selge isikuandmete kaitseraamistik pole luksusasi, vaid hädavajadus.”
Tarbijakaitsevolinik Tonio Borg läks aga veelgi kaugemale, väljendades otsesõnu kartust, et USA valitsus võib olla rikkunud EL-i kodanike põhiõigusi. „Programmid nagu see nn PRISM ning nende aluseks olevad seadused võivad potentsiaalselt ohustada EL-i kodanike õigust privaatsusele ning oma andmete kaitsele,” vahendas Borgi sõnu internetiväljaanne EUobserver. „Keegi ei tohi kasutada oma erilisi suhteid selleks, et seadust rikkuda. See on keeruline ülesanne leida tasakaal.”
Huvitaval kombel võib näha Euroopa ärrituse suurenemise taga seost suunaga, mille on võtnud NSA massilise luuretegevuse üle käivitunud debatt USA-s. Nimelt on Ühendriikide avalikkust kõige rohkem pahandanud lekkinud materjalidest selgunud tõik, et NSA salvestab muuhulgas ka riigi enda kodanike internetisuhtlust. USA põhiseadus aga seab oma kodanike nuhkimise vastu föderaalvalitsusele vä-ga selged piirangud. See, mida NSA ja muud USA luureasutused teevad mujal maailmas, sealhulgas EL-is, pole aga mingi mure.
Fakt, et USA valitsus paistab luuramisel olevat EL-i liigitanud ülejäänud Kolmanda Maailma sekka, on kodanike privaatsuse teemal ülitundlikke riike äärmiselt pahandanud. Eriti puudutab see Saksamaad, mis on muuhulgas Guardiani avaldatud NSA täiesti salajaste materjalide järgi USA valitsuse internetijälgimisel erilise luubi all. Saksa kantsler Angela Merkel lasi Berliinis üsna avalikult teada anda, et kavatseb PRISM-i ning USA massiivse internetijälgimise küsimused tõstatada järgmiseks nädalaks kavandatud kohtumisel Obamaga.
Septembrivalimisteks valmistuv kantsler ei saanud teemat maha vaikida, sest Saksa meedia peegeldab sealse ühiskonna erakordselt valusat reaktsiooni kogu skandaalile. Pea kogu meedia küsib, kas Euroopa Komisjon või Saksa valitsus ise on oma kodanike järele nuhkimise teemat vältinud ja maha vaikinud.
Eurooplaste järel nuhkimine võib kõige rohkem maksma minna üle Atlandi äri tegevatele suurkorporatsioonidele. On üsna vähetõenäoline, et EL-il jätkuks jõudu USA valitsuse luuramist tegelikkuses peatada, sest on praktiliselt võimatu tekitada internetti eraldatud saart, mis kaitseks EL-i kodanikke.
Kuid skandaali ajendil saavad suure tõenäosusega tuult tiibadesse need Euroopa poliitilised jõud, mis nõuavad senisest veel rangemaid andmekaitsereegleid oma kodanike kaitseks ja nende rakendamist EL-is tegutsevatele USA ettevõtetele – eriti internetifirmadele nagu Facebook, Twitter jne.
Just praegu on EL-is arutuse all uue andmekaitsedirektiivi eelnõu, mis Euroopa Komisjoni nägemuses peaks kodanikele andma praktiliselt absoluutse õiguse nõuda internetifirmadelt igakordset andmete kasutamise ja säilitamise nõusoleku küsimist. Samuti andma nn õiguse olla unustatud ehk õiguse vajadusel nõuda oma andmete täielikku kustutamist. Liberaalsemad EL-i riigid, aga ka USA internetiettevõtted on olnud üsna häiritud, sest sellised põhimõtted koormaksid nende äri uskumatu bürokraatiaga.
Kuid PRISM-i skandaalist selgunud tõsiasjad, et USA-s lastakse luurajatel valimatult inimeste andmeid salvestada nii kauaks, kui tahetakse, õõnestab nende ettevõtete usaldusväärsust ja annab ülikohmaka andmekaitse nõudjatele ainult jõudu juurde.
