• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

USA ja President Donald Trump

VES by VES
19. september 2018
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Minult on palutud ülevaadet olukorrast USA-s, kus Donald Trumpi ootamatu presidendiks valimine aastal 2016 on viinud tänini kestva sisepoliitilise kriisini. Kirjutasin sel teemal juba eesti ajalehtede varasemates numbrites. Ma pole poliitik ega ühiskonnategelane, kuid vaatlen insenerina seisundit n-ö tehnilisest küljest, nagu ta reaalelus tavatseb lahti rulluda.

 

Hetkel on Donald Trumpi ametisse astumisest möödunud kaks aastat ja oleme seega jõudnud tema ajastu keskpunkti (kui teda 2020 tagasi ei valita). Ühtlasi seisavad novembris ees USA Kongressi valimised, mille tulemused võivad otsustavalt mõjutada Trumpi administratsiooni edaspidist käiku. Lähema tuleviku ennustamine pole seetõttu lihtne. Igakülgseid muudatusi ja

materjali kerkib pidevalt esile. Piirdun seepärast alljärgneva kolme alaga, neidki kokkuvõtlikult vaadeldes, sest igast võiks lehekülgede viisi kirjutada:

 

1. Trumpi välispoliitika

2. Majanduspoliitika

3. Trumpi staatus kui president 

 

Välispoliitika

Tähtsamatel välispoliitilistel aladel on senini president Trumpi arvel: 

 

a. Kohtumine Helsingis Putiniga ja üldine vahekord Venemaaga;

b. Kohtumine Põhja-Korea valitsusega;

c. Vahekord NATO-ga 

d. Tariifid

 

Sel suvel Helsingis toimunud konverentsi president Trumpi ja Putini vahel on ajakirjanduses laialdaselt nimetatud häbiväärseks. Oli ilmne, et Trumpil oli vähe aimu Venemaa ajaloost ja et ta Putini agressiivsust ignoreeris. Ununenud olid rünnakud Georgiale ja Ukrainale. Selle asemel tehti soe kallistus. Aga Trumpi naiivne lootus konstruktiivsele vahekorrale Putiniga võib lõppeda

sarnaselt nagu Bushi ja Obama püüded aastaid tagasi. Venemaa salajase vahelesegamise kohta USA valimistes 2016 kinnitas Trump, et seda polevat olnud! See on otsene vasturääkivus, mille üle protesteerisid kibedalt isegi Trumpi liitlased, nagu Newt Gingrich. Siin avaldas Trump selle seisukoha kaudu Putinile suuremat usaldust kui oma riigi luureasutustele. Kas kardab ta, et Vene vahelesegamist tunnistades õõnestub ta väide oma 2016 aasta “suurest” valimisvõidust? Kõik teavad ju, et üldhäälte alal võitis Hillary Clinton 2.8 miljoni hääle võrra. Pole ime, et Trumpi segase käitumise üle on ka eurooplased mures.

 

Põhja-Korea kohta kinnitas president Trump peale teatraalset kohtumist Kim Jong Uniga Singapore’is, et Põhja- Korea “pole enam tuumarelva ähvardus”, ehkki on teada, et nii raketi kui tuumapommi töö käib seal endiselt edasi. Trump aga väitis, et ta kunagi ei tunnista, et ta võis Kim Jong Uni küsimuses eksida. Kui kuu aega hiljem USA riigisekretär Pompeo Koreasse sõitis, et tuumarelvade redutseerimise küsimust arutada, ei lastud teda üldse Kim Jong Uni jutule, vaid teda sõimati, et ta teemat üldse mainis. Nii sai Põhja-Korea ilma hinnata oma rahvusvahelist prestiiži tõsta, jättes Trumpi tühjade kätega.

 

NATO peakoosolekul juulis esines president Trump üsna suurte etteheidetega, et Saksamaa ja mitmed teised ei toeta NATOt kokkulepitud piirides – 2% GDP – kuigi Saksamaa maksab samal ajal Venemaale suurt raha maagaasi eest. Siin on Trumpil õigus, väites, et “miks siis meie peame Euroopa kaitse eest maksma.” Ta siiski ei vähendanud USA osa ja ühines NATO kavaga tõsta Euroopa kaitset Venemaa ja üldise terrorismi vastu. Olgu ka lisatud, et Trump, vastandina oma eelkäijatele, saatis relvi Ukrainasse Venemaa vastu.

 

Omaette peatükk on president Trumpi poolt alustatud tariifide sõda Hiina, Kanada ja teistega, mille lõppu veel näha pole. Selle küsimuse juured peituvad Trumpi valimisaegses lubaduses “teha Ameerika taas suureks!” Ta kriitika on osalt õigustatud näiteks Hiina juhul, kus riik suurelt toetab oma tööstusi ja samal ajal pigistab Hiinasse asunud välismaisi firmasid. On teisigi maid ja tööalasid, kus kaubandusbilanss on sedavõrd ühepoolne, et tekitab proteste. Arusaadav siis, et Trump sellest kinni haarab. Tänapäeval on aga tariifisõda palju keerulisem kui vanasti, sest majandus ja tootmine on globaliseerunud. Üks maa valmistab ühe osa, teine teise, kolmas monteerib nad tervikuks. Kui siis ühte karistad, kannatab ka teine või koguni osa oma rahvast. Senistest sõpradest saavad oponendid. USA ja Kanada vahekord on üks näide. Tariifiprobleemi

lahendust me veel ei tea. 

 

Majanduspoliitika 

Kui vabariiklased aastal 2016 said endi kätte nii Kongressi kui presidendiameti, oli Trumpi üheks

püüdeks vähendada regulatsioone ning maksukoormat, mis ärimaailma ja pangandust piirasid. Nii suruti 2017. a. detsembris Kongressist läbi nn. Corporate Tax Reform – komplitseeritud seadus, mis tõotas majandusele suurenevat vabadust. Põhiliselt polnud see vale samm, sest Ameerika sajanditepikkuse demokraatia alus on olnud vabamajandus, mitte range regulatsioon. Ja nii hakkaski aastal 2017 majandus ülesmäge minema: vähenes tööpuudus, suurenesid palgad, tõusid firmade tulud, tõusis järsult aktsiaturg ja investeeringud, lubati Hiina kasvavat mõjuvõimu piirata jne. On arusaadav, miks paljude suurfirmade juhid neid samme tervitasid, eriti kui püsis arvamine, et president Obama ajastul oli äritegevus range kontrolli all ja et alles president Trumpi ajal vabaneti sellest ning algas ülesminek. Siin ei saa unustada, et ülesminek algas juba Obama ajal, kui president G. W. Bushi ajastu depressiooni leevendamiseks süstiti  majandusse ligi $800 miljardit. Praegust majanduse tõusu tuleb siiski vaadelda kriitilisemalt. Tänapäeva globaalne ärindus on üha enam kompleksne ja mida vähem reguleeritult ta jookseb, seda enam kipuvad tõusma kulud, et arengut praegusaja tingimustes vajalikult kontrollida. Lisaks näib, et investeeringute kasv on aidanud peamiselt suurfirmasid, mitte tavalisi tööstusi. Nii pole siis kindel, kuivõrd on kaitstud väikefirmade huvid, mis suurte monopolide vahel peavad endile teed murdma.

 

Võiks mainida ka president Trumpi kavade mõju riigivõlale. Nii tema kui Vabariiklik partei üldiselt kipuvad süüdistama Obamat riigivõla tunduvas suurendamises. Tõepoolest, Obama kaheksa aasta jooksul (2008-2016) kasvas riigivõlg $11.7 triljonilt $20.3 triljonini (arv 12 nulliga), seega $8.6 triljoni võrra (NB: selle hulgas on aga eelmainitud abiraha $800 miljardit!). Seevastu president Trumpi 2019 plaan näeb ette kogukasvu $8.3 triljonit – niisiis peagu sama mis Obamal, aga juba esimese nelja aasta jooksul! Trumpi tulevikuplaan tundub seetõttu olevat küsitav, seda enam, et tal on kombeks teha spontaanseid vahelesegamisi ärimaailmas, ilma

tagajärgi arutamata. 

 

Donald Trump presidendina 

Hetkel on Trumpi pooldajate ja vastaste suhe tasavägine – 49% poolt, 48% vastu – ja kumbki pool on oma valikus üsna kindel. Küsimuses pole neile Trumpi irratsionaalne käitumine, vaid kuhu Trump neid viimaks välja viib. Nägin ühes ajalehes lugejakirja, kus väideti, et kuna Trumpi ajastul on alanud suur tõus nii börsi, töökohtade, palkade kui ärikasumi alal, siis pole midagi soovida. Edu olevat garanteeritud. Kardan, et see vaade on lühinägelik, sest Trumpi sõnu ja käitumist jälgides võib aina pead raputada. Isegi valitsuse ringkondades on suured kahtlused tema suhtes: faktide väänamine, valetamine, piiramatu egoism jne. Pole ime, et pinna all käib uurimine, mis alusel teda ametist tagandada (impeach) saaks. Tundes Ameerika riigikorra tasakaalukust, pole siiski sarnast drastilist sammu oodata. Kahju on aga, et vastutustundliku demokraatia asemel oleme jõudnud terava polarisatsioonini. 

 

Esialgu pole muud teha, kui ära oodata Kongressi valimised novembris. Nendest tulemustest oleneb palju.

 

Kasutatud kirjandus:

 

Ajakirjad “The Economist”, “The Week” 

Ajalehed “The Wall Street Journal”, “The Star-Ledger” 

Internet fail “US National Debt By President”

 

Raul Pettai

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

12. juuli 2025
15
SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
17
Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
27
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
19
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?