Kumbki USA presidendikandidaat – Hillary Clinton ega Donald Trump – pole näidanud erilist huvi Balti päritolu ameeriklaste vastu, kirjutab Argo Ideon 27. oktoobri Maalehes.
Balti päritolu ameeriklaste huvide eest seisev Ühendatud Balti Ameerika Komitee (The Joint Baltic American National Committee, JBANC) tegevdirektor Karl Altau ütles Maalehele, et USA eestlaskonnas pole tänavu presidendivalimiste eel harilikust kõrgemat poliitilist aktiivsust märgata olnud.
“E-posti listides on muidugi valimisi arutatud ja inimesed oma seisukohti välja öelnud. Kuid midagi eriti meeldejäävat silma torganud ei ole.”
Baltlastel on väike mõju
Osalt võib leigus olla tingitud sellest, et eestlased, nagu ka lätlased ja leedulased, on USAs väikesed rahvusgrupid ning nendega eraldi tegelemine ei ole põhikandidaatide seisukohalt kuigi mõttekas. 2013. aasta seisuga elas USAs rahvaloendusbüroo (US Census Bureau) andmeil umbes 27 000 eesti päritolu inimest. Lätlasi oli 84 000 ja leedukaid 640 000.
Karl Altau sõnul teevad Balti organisatsioonid USAs tihedat koostööd Ameerika poolakatega, ja nendele on nii Hillary Clintoni kui Donald Trumpi kampaaniad oluliselt rohkem tähelepanu pööranud.
USAs elab üle üheksa miljoni poolaka. Trump ja endine New Yorgi linnapea Rudy Giuliani käisid näiteks septembri lõpus Chicagos sealse ameerika poolakate organisatsiooni peakorteris, ning Trump andis lubaduse, et presidendiks saades lahendab ta mõne nädala jooksul kaua veninud küsimuse Poola kodanike hõlmamisest USA viisanõudest loobumise programmi (USA viisavabastuse laiendamine Eestile ja veel kuuele riigile sai teoks juba novembris 2008). Chicago asub Illinois’ osariigis, kus ennustatakse demokraatide ja Clintoni valimisvõitu.
“Kui Trump käis Chicagos, rääkis Poola raadio, et Ameerika poolakad on asunud Trumpi toetama,” rääkis Altau. “USA poolakate organisatsioon pidi seepeale avaldama selgituse, et nad ei anna presidendikandidaatidele oma ametlikku toetust.” Balti päritolu ameeriklaste organisatsioonid ei anna valimiste eel avalikku toetust kummalegi kandidaadile.
Suhteliselt palju baltlasi, eriti leedulasi, elab mõnes neist osariikidest, mis on valimistel võtmetähtsusega, kuna sealne tulemus ei ole ette kindel. Nende seas on näiteks Pennsylvania, Michigan ja Ohio, millele mõlemad suurparteide kandidaadid on tugevat tähelepanu pööranud – kuid siiski mitte eraldi Balti rahvusgruppidele.
Eelistatakse vabariiklasi
Endine Riigikogu liige Mari-Ann Kelam, kes külma sõja ajal USAs elades kuulus aastakümneid ka ise vabariiklaste hulka ning aastail 1987–1993 oli Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides asepresident, ütles, et vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud kümnenditel toetas Ameerika eestlaskond pigem vabariiklasi ja vanem generatsioon on seda teinud ka hiljem.
Harilikult tuuakse selle põhjenduseks, et demokraadist president Franklin Roosevelt müüs Balti riigid 1945. aastal Jalta tippkohtumisel Stalinile maha. Kuid Kelami hinnangul üksnes sealt eestlastest valijate käitumise tausta otsida oleks ülemäärane lihtsustus.
“Peamiselt tundus meile toona, et vabariiklaste välispoliitika on tugevam. President Reagani ajal andis see ka väga positiivseid tulemusi. Samuti oli paljudele vastuvõetavam vabariiklaste pakutav majandusmudel.”
Samas otsisid Eesti aktivistid külma sõja ajal Kongressist toetust niihästi vabariiklastelt kui ka demokraatidelt. Mõlemas parteis leidus palju neid poliitikuid, kes pidasid tähtsaks inimõiguste ja vabaduse küsimusi, mis olid eestlastele olulised.
Mari-Ann Kelami hinnangul on praeguste Trumpi toetajate seas hulk nooremaid inimesi, kes on mures oma tuleviku pärast, Hillary Clintoni toetajatest aga paljud pole mitte niivõrd tema poolt, kui just Trumpi vastu.
Üldiselt aga valitseb Kelami hinnangul USA poliitikas suur segaduste aeg.
“Sotsiaalmeedia on inimesed ära hullutanud. Tegelikult see algas juba 1950ndatel, kui televisioon sai popiks. Televiisori kaudu tulevad su koju jõhkrad tüübid, keda muidu uksest sisse ei laseks.”
