19. mail tutvustas välisminister Urmas Reinsalu riigikogus Eesti välispoliitika arengukava 2030. aastani.
Tegemist on esimese korraga, kui on koostatud terviklik välispoliitika tulevikku vaatav arengukava. Selle keskne mõte on kaasata paremini kogu riigi valdkondlikud tegevused välispoliitika eesmärkide teenimisse, seada sihid ning planeerida vahendeid.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on välispoliitika üldeesmärgid eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade; Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelises suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil ja Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse.
„Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek. Arengukava esimeseks ja olulisemaks tegevussuunaks on seetõttu julgeoleku tagamine ja tugevdamine.
Eesti julgeolekupoliitika siht on ohte ennetada ja julgeolekuohtude ilmnemisel neile paindlikult reageerida,“ sõnas Reinsalu. „Meie tegevus on suunatud sellele, et 10 aasta pärast saaksime tõdeda, et regionaalne julgeolek on kindel, Eesti kohaolu ja mõju maailmas on kasvanud ning et Eesti inimestel on põhjust toetada välispoliitilisi põhisuundi, sealhulgas meie kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse,“ märkis Urmas Reinsalu.
„Välispoliitika arengukava seisab välisteenistuse ja meie diplomaatide toel selle eest, et 2030. aastal saaksime tõdeda, et Eesti julgeolek kiiresti muutuvas maailmas on tagatud; meid tuntakse, kuulatakse ja usaldatakse; Eesti ettevõtjatel läheb välismaal hästi ja välisinvesteeringud kasvavad ning Eesti on eestlaskonnale võõrsil tänu mugavatele avalikele teenustele alati lähedal,“ ütles Urmas Reinsalu.
„Näiteks aastal 2030 soovime Euroopa Liitu näha toimiva ja mõjukana ning Eestit selle tuumikus. Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on kõikehõlmavad ja tihedad. Meie tugev haridussüsteem, küber- ja digiteemad on maailmas tuntud. Eesti eksport välisturgudele on kasvanud ning võõrsil elava eestlaskonna teenindamiseks on kasutusele võetud uuenduslikke ja kasutajasõbralikke lahendusi,“ lisas ta.
„Julgeolekuohud muutuvad mitmekesisemaks, suurenevad hübriid-, küber- ja pandeemiaohud. Muutuvad majanduse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstuse jõujooned maailmas.
Läänemaailma rahvastik väheneb, samas kui kogu maailma rahvastik kasvab kiiresti, rändesurve suureneb.
Lisaks on aina suurema surve all keskkond, milles me elame. Seda põhjustab globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv, loodusvarade ekstensiivsem kasutus ja kliimamuutused. Meie valikuid mõjutavad oluliselt rohkem uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osakaalu suurenemine majanduses.
Nendest muutustest tulenevalt kujundavad Eesti tulevikku meie tänased ja homsed välispoliitilised valikud ja otsused,“ nentis välisminister.
„Meie taasiseseisvumise järgne kogemus ütleb, et Eesti huvid on kõige paremini kaitstud just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöö kaudu.
Seetõttu toetame igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist ja tugevdamist. Eesti lähtub ka põhimõttest, et üleilmse julgeoleku kindlustamise ning kestliku arengu toetamise abil tugevdame enda julgeolekut.
Üks viis seda teha on tegeleda probleemidega lähteriikides arengukoostöö kaudu. Tulevikusuundumusi arvestades kasvab sellise tegevuse tähtsus veelgi,“ tõdes minister.
„Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam kui meie mehhaaniline arvuline erikaal eeldaks. Selleks tuleb arendada Eesti panusel uusi initsiatiive nagu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaheline Kolme mere algatus.
Järgmisel aastal toimub ka Tallinnas üheksa NATO idatiiva riigi välisministrite kohtumine.
Välispoliitika ei seisne ainult välistele sündmustele reageerimises, vaid töötame igapäevaselt selle nimel, et tagada Eesti julgeolek, luua Eesti ettevõtjatele rohkem võimalusi välisturgudel, tugevdada Eesti kuvandit ning toetada jõuliselt riike ja rahvaid nende püüdlustes olla vabad.
Eesti välisesinduste haare on suurem kui kunagi varem. Peame olema oma välisesinduste võrgustikku arendades uuendusmeelsed, leidlikud, ennetavad ja analüütilised.“.
„Loomulikult vaatasime arengukava üle COVID-19 pandeemiast lähtuvalt,“ kinnitas välisminister. „Praegune olukord näitas meile selgelt kätte kitsaskohad, näiteks, et otsene tugi ettevõtjatele, seda eriti kaugematel turgudel, on olulisem kui kunagi varem.
Samuti suurendame rahvusvahelises koostöös kriisiennetuseks ja kriiside operatiivseks lahendamiseks kavandatud tegevusi,“ ütles ta.
„Riigi töö on toetada ettevõtjaid välisturgudele sisenemisel, eriti pandeemia lõppedes, mil senised reeglid enam ei pruugi kehtida. Teeme Eesti eksportijatega selleks tihedat koostööd, iseäranis kaugematel turgudel, kus riigi abi „uste avamisel“ on eriti oluline.
Ettevõtete huvi kaugemate turgude vastu on kasvanud, seda eriti Aasias ja Aafrikas. Aafrikas näeme võimalusi ka edasise majanduskoostöö tihendamiseks,“ sõnas Urmas Reinsalu.
„Konsulaarteenuste valdkonnas peame digiriigile sobival moel tegema endast oleneva, et Eesti kodanikud saaks reisida viisavabalt enamatesse riikidesse ning oleks veelgi teadlikumad reisijad ja reisiinfo jõuaks nendeni kiiresti.
Samuti, et Eesti side võõrsil elavate kaasmaalastega oleks tugev ning nad oleksid meie ühiskonnaellu enam kaasatud,“ kinnitas Urmas Reinsalu.
Arengukava elluviimine ja aruandlus toimub läbi rakendusprogrammide, mida igal aastal 1. märtsiks uuendatakse. Arengukava täitmist jälgitakse läbi erinevate mõõdikute, näiteks Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano Global Presence Report), Eesti positsiooni maailma konkurentsivõime edetabelis (The World Economic Forum) ja Eesti esindused maailmas ja teenuste kättesaadavus välisriikides.
Välispoliitika arengukava on kättesaadav välisministeeriumi kodulehel: https://tinyurl.com/y77ne5bt
