Eesti tähistab Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 3. jaanuaril. 1920. aastal kell 10.30 vaikisid relvad Vabadussõjas.
Selle puhul toimunud piduliku rivistuse Narvas Peetri platsil võttis vastu riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigi president Alar Karis. Seejärel asetati pärjad Vabadussõjas hukkunute mälestusmärgi jalamile Siivertsi kalmistul.
Tallinnas Vabaduse väljakul mälestati langenuid ja kaitseminister Hanno Pevkur asetas Eesti rahva nimel pärja vabadussamba jalamile.
Haapsalus mälestati Vabadussõjas langenuid linna lipuväljakul. Vaikuseminuti järel asetati läänlaste Vabadussõja mälestussamba jalamile pärg ja küünlad ning peeti kõnesid.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
VES/ ERR /
riigikantselei
