• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Ukraina kriis ja Eesti

VES by VES
19. veebruar 2014
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje KiinEesti tipp-poliitikud on Ukraina poliitilise kriisi ajal teravalt kritiseerinud Euroopa Liidu vigu ja passiivsust. „Ukraina kriisi lahenduse käigus otsustatakse ka Euroopa Liidu tuleviku ning usaldusväärsuse küsimus“, ütles europarlamendi saadik Tunne Kelam 5. veebruaril tehtud avalduses. Tema sõnul vajab Euroopa Liit ühtset pikaajalist idastrateegiat. «Meie arvates peab Venemaa kõigepealt selgelt tunnustama Ukraina iseseisvust ning ukrainlaste vaba valiku õigust ning alles seejärel on võimalik sisulise koostööga edasi minna.  Selline seisukoht vajab täiesti erinevat ja selget sõnumit kui senine tingimusteta truuduse deklareerimine moderniseerimispartnerlusele.»

 

Eesti eurosaadiku arvates on saabunud hetk tunnistada, et Ukraina president Janukovõtš on kaotanud nii moraalse kui poliitilise usaldusväärsuse: «Praeguse presidendi ainus positiivne panus rahvusliku leppe saavutamisesse, oleks tema tagasiastumine.» Euroopa Liit peaks Kelami sõnul toetama 2004. aasta põhiseaduse ennistamist ning vajadusel ka ennetähtaegseid valimisi.

 

«Ilma kõhklusteta ning viivitamiseta on vaja rakendada Ukraina võimumeeste ning repressioonide eest vastutajate pangaarvete külmutamine ning nende vaba liikumise tõkestamine Euroopas,» nõudis  Kelam.  6. veebruaril võttiski Euroopa parlament vastu kaks saadikute resolutsiooni, kus on mitmeid Tunne Kelami esitatud olulisi põhimõtteid ja ettepanekuid arvestatud. Paraku on esialgu tegu vaid sõnadega, mitte konkreetsete otsustega.

 

Juba detsembris kritiseeris Eesti välisminister Urmas Paet Euroopa Liidu, aga ka USA passiivsust Ukraina suunas, öeldes, et Euroopa Liit tegi Ukraina osas mitu viga:  „Samal ajal kui Venemaa ajab Ukraina suunal selget ja jõulist poliitikat, pole EL ega ka Ameerika Ühendriigid suutnud lõpuni mõista, mida teha ning kuidas käituda. Lootus, et Ukraina suunal töötab kiretu eurobürokraatlik välispoliitika, kukkus novembris kolinal kokku. Plaan B puudus. Mõnes Euroopa pealinnas juba jõuti rõõmustada – jumal tänatud, et Ukrainaga nii läks. Eks nad ise olid süüdi, et meie nõudmisi ei suutnud täita. Las nüüd Venemaa tegeleb, arvasid mõned laia suuga euroopalikest väärtustest rääkivad poliitikud.“ (Postimees, 10.12.2013).

 

Paet tegi detsembris kolm konkreetset ettepanekut:  „Esiteks peaks EL võtma senisest tugevama ja ka poliitiliselt nähtavama positsiooni võimalikuks vahendustegevuseks vägivalla ärahoidmisel ning tegelikult toimiva lahendustee leidmisel. Selle osana peaks ELi liikmesmaad vajadusel kaaluma konkreetsete isikute vastu sanktsioonide rakendamist.

 

Pealinnades on need nimed hästi teada.

 

Teiseks tuleb loobuda silmakirjalikkusest ning kõigiti järgida iseenda kehtestatud reegleid. Seega puudub igasugune alus keelduda Ukrainale andmast liikmesuse perspektiivi. Ukraina on Euroopa riik ning kui ta täidab tulevikus Kopenhaageni kriteeriumid, siis on tal ka võimalus soovi korral ühineda ELiga. Kolmandaks tuleb näiteks ELi, Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Rahvusvahelise Valuutafondi vedamisel kokku kutsuda Ukraina toetajate konverents, mis keskenduks peaasjalikult riigi majanduse moderniseerimiseks vajaliku laenupaketi koostamisele. Selle ainukeseks eeltingimuseks võiks aga olla Ukraina poliitilise olukorra lahenemine viisil, mis tagab abi- ja laenuraha sihipärase kasutamise.“
Kuud muudkui mööduvad, olukord Kiievis läheb iga päevaga plahvatusohtlikumaks, aga ühtki neist ettepanekuist pole paraku (veel) suudetud otsusteni viia, elluviimisest rääkimata.

 

Eesti ukrainlaste liidrid Vira Konõk ja Anatoli Ljutjuk pöördusid jaanuari lõpus EV presidendi, peaministri, välisministri ja sotsiaalministri poole avaldusega, milles paluti kaaluda võimalust osutada abi Ukraina meeleavaldustel kannatada saanud inimestele, sh ka meditsiiniabi andmist Eesti raviasutustes. Leedu on nimelt sellist abi juba osutanud.
«Kasutades jõustruktuure peab võim faktiliselt sõda oma rahva vastu. Kiievi ja teiste linnade tänavatel tapetakse ja röövitakse inimesi; igasuguste juriidiliste normide rikkudes heidetakse vanglatesse protestijaid. On teada hulgaliselt juhtumeid, kus kinnipeetute kallal on toime pandud piinamist ja alandamist. Eriüksuste jõulise tegutsemise tagajärjel on erinevates Ukraina regioonides suur hulk protestijaid saanud haavata; paljud vajavad meditsiinilist abi ja haiglaravi. Tihti keelduvad inimesed pöördumast haiglatesse, kuna seal peetakse neid miilitsa poolt kinni; on juhtunud ka inimeste röövimisi haiglatest,» seisab Eesti ukrainlaste ühenduste pöördumises.

 

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peaks valitsus pöörama kiiret tähelepanu Eesti ukrainlaste ühenduste avaldusele:
«Olukord Ukrainas on eriti alates 19. jaanuarist muutunud väga pingeliseks, mis kahjuks on nõudnud ka mitmeid inimelusid. Ukrainas on sisuliselt käimas kodanikkonna allumatus demokraatlikke protsesse ja õigusriigi põhimõtteid eirava võimu vastu,» ütles Mihkelson Riigikogu väliskomisjoni istungil oma äsjasest Kiievi sõidust ülevaadet andes. «Sellises situatsioonis ei tohi väärtusi ja inimõigusi kaitsev Euroopa Liit jääda ükskõikseks Ukrainas toimuva suhtes ning osutama igakülgset abi ka rahutuste käigus kannatanutele, kui see osutub võimalikuks ja vajalikuks,» rõhutas Mihkelson.

 

Samas ei ole Riigikogu suutnud Ukraina neli kuud kestnud kriisi jooksul teha ühtki selleteemalist otsust, ainult väliskomisjon tegi pärast Mihkelsoni Ukrainavisiiti väikese avalduse, mida isegi Eesti enda ajakirjandus suurt tähelegi ei pannud, välispressist rääkimata.

 

Eesti taasiseseisvumise ajal kogesime ise, kui oluline oli meile demokraatlike välisriikide toetus mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Eesti on kogenud samal moel šovinistliku interrinde agressiivset ajupesu, jõhkrat katset lõhestada Eesti riiki ning eraldada venekeelne Kirde-Eesti piirkond Eesti riigist. Nüüd püütakse samal moel lõhestada Ukraina riiki, vastandades venemeelsemat Ida- ja  euromeelsemat Lääne-Ukrainat teineteisele. Ukraina 45 miljonit inimest väärivad täpselt niisamuti vaba ja demokraatlikku riiki, nagu väärivad seda eestlased. Oleme nüüd täieõiguslikud Euroopa Liidu liikmed, kaasvastutades ise ka Euroopa Liidu välispoliitika eest.

 

Vaatamata (enese)kriitilistele avaldustele ja ettepanekutele peaks Eesti välispoliitika olema Ukraina küsimuses rahvusvahelisel areenil palju aktiivsem ja nähtavam: „Kui me juba oleme Ukraina arengud põhjendatult võtnud oma välispoliitika radaril tähelepanu keskmesse, siis peaksid seda sõnade kõrval toetama ka teod,“ tunnistas välisminister Urmas Paet.  Mea culpa!

 

Sirje Kiin

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

12. juuli 2025
15
SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
17
Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
27
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
19
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?