Fotol Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu liikmed Kumna mõisas pärast kahepäevast koosolekut. Foto: Aho Rebas
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu koguneb tavaliselt kevadel. Seekordne koosoleku aeg, 20.-21. september, oli ajastatud suurpõgenemise 75. aastapäeva mälestussündmustega, mida peeti nii Eestis mitmel pool kui mujal maailmas, kus elab tollaste pagulaste järeltulijaid. Suurpõgenemise nii ulatuslik mälestamine toimus ÜEKN initsiatiivil ja korraldusel, see oli üks kolmest suurprojektist, mida 11 riigi eestlaste keskorganisatsioonide ühendus sel aastal läbi viis.
Mälestussündmused toimusid nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kumnas Harjumaal kui Saaremaal. ÜEKN on esitanud ka Eesti valitsusele ja riigikogule ametliku taotluse kuulutada 19. september suurpõgenemise mälestuspäevaks, et seda saaks samaväärselt tähistada nagu igal aastal mälestatakse suurküüditamiste ohvreid. ÜEKN poolt vedas suurpõgenemise aastapäeva projekti Iivi Zajedova Tšehhist.
Suurpõgenemise mälestusteenistusel Vabaduse platsil 19. septembril panid Vabadusristile ÜEKN poolt pärja Lembit Marder Austraaliast ja Aavo Reinfeldt USAst. Foto: ERR
Teine suurprojekt oli juulis ESTO 2019 raames toimunud rahvuskongress, mis sai ulatuslikku kajastust eesti meedias ning millel osalesid nii välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman kui president Kersti Kaljulaid. Rahvuskongressi korraldasid ÜEKN juhatuse liikmed Leelo Pukk Rootsist ja Reet Marten-Sehr Kanadast.
Kolmas suur verstapost ÜEKN teekonnal on organisatsiooni ajalugu ja tegevust kajastav raamat, mis sai valmis vahetult enne aastakoosolekut. “Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu” on rohkete piltidega kakskeelne (eesti ja inglise keeles) kinkeraamat, mis kajastab eestlaste elu nende keskorganisatsioonide tegevuse kaudu 12 riigis (Soome liikmelisus on praeguseks peatatud kuni keskorganisatsiooni taasloomiseni).
ÜEKN raamatuprojekti juht Ülle Ederma kinkis raamatu kultuuriminister Tõnis Lukasele. Sirje Kiini foto
Raamat oli mõeldud ÜEKN kingitusena Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. ÜEKN kinkis raamatu presidendile ja valitsuse liikmetele ning isikliku raamatu said ka kõik riigikogu liikmed. Kindlasti on neil nüüd kergem väliseestlaste küsimustes orienteeruda, kui käsiraamat käepärast. ÜEKN raamatu projekti juht oli Ülle Ederma USAst ning tema kaudu saab mõningaid eksemplare ka Ameerikast kohapealt osta.
Esimene täiskogu koosoleku päev 20. septembril peeti Tallinnas Kultuuriministeeriumi saalis, tervitusega esines kultuuriminister Tõnis Lukas. Kultuuriminister tänas maailmas laiali elavaid eestlasi muljetavaldava koostöö eest ning selle eest, et eesti kultuur levib üle maailma.
Tänu lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juhile Anne-Ly Reimaale, kelle kaudu sai ÜEKN tasuta kasutada kultuuriministeeriumi ruume.
ÜEKN ühendab eestlasi 11 riigis, mis kõik on väga erinevad nii oma seadusandluselt, ärireeglitelt kui kombestiku poolest. Seega on arusaadav, et palju auru läheb sellises organisatsioonis protseduurireeglite peale, et kindlustada asjadest samamoodi arusaamine ning sujuv liikmesmaade koostöö.
Paraku tähendab see ka pidevat kodukorrareeglite täiendamist ja kohendamist vastavalt muutunud olukorrale. ÜEKN on loodud USAs, põhikiri on kinnitatud USA seaduste kohaselt 1982. aastal ning ütleb muuhulgas, et Kesknõukogu on asutatud, et korjata ja majandada kapitali heategevuse, teaduse, hariduse ja kirjanduse arendamiseks vastavalt 1954 aasta Internal Revenue Code (USA Föderaalse Maksuameti seaduse) Section 501(c)(3).
Ka organisatsiooni raamatupidamine käib USA reeglite järgi ning Vabadusfond, mille dividendidest organisatsioon oma tegevust rahastab, on kogutud Ameerika eestlastelt. Mis tähendab seda, et kuigi rahvusvaheline ühendus, järgib ÜEKN siiski ennekõike USA seadusandlusest tulenevaid nõudeid.
Seekord organisatsiooni kodukorras struktuuri muutvaid parandusi ei tehtud ja päev möödus organisatsiooni sisemisi suhteid analüüsides ja korrastades.
ÜEKNil oli erakordselt tegevusrohke aasta suurte avalike sündmustega, mis tähendas ka suuremaid kulutusi kui tavaliselt. Esimese päeva lõpuks analüüsiti ning võeti teadmiseks laekur Gilda Karu esitatud majandusaruanded ning liikmesmaade tegevusaruanded.
Kärt Ulman
ÜEKN tegevjuht