Mõni kuu tagasi jõudis laiemale üldsusele teave, et käib mingi arutelu ”ülemaailmse veebi” kohta. Oleks ehk vaja selgitada, milles asi. Algatus võttis hoogu, kui esitati Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu eel (mitte Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu eel, nagu ma ekslikult ühes eelmises kirjutises kirjutasin) ühte põhialust meie ülemaailmsele eestlusele järgnevalt:
” Väljaspool Eestit elavate eestlaste meediate arendamisest”.
Viidates Jüri Estami ettekandele 2006.a. New Yorgi eesti kultuuripäevadel ja Aho Rebase artiklitele Toronto Eesti Elus 21. jaanuaril 2011 ja Stockholmi Eesti Päevalehes 16. veebruaril 2011 (RELi delegaatidele väljajagatud) väidab ja soovitab allakirjutanud algatusgrupp järgmist:
Teesid
Välismaal on eestikeelsete nädalalehtede ja teiste perioodiliste väljaannete trükiarvud langenud juba mitmeid aastaid. Nii majanduslikel kui ka teistel põhjustel võivad mitmed väliseesti kogukondade ajalehed lähitulevikus kaotada jätkusuutlikkuse.
Raske on juurdepääs eesti infole neil, kes tunnevad huvi Eesti vastu, kuid ei oska hästi eesti keelt. Ka Soome eestlaste infovajadused on rahuldatud kehvasti. Praegu kõige kindlama majandusliku jalgealusega väliseesti leheks on Torontos ilmuv Eesti Elu. Seal on ka veebileht www.eesti.ca saavutanud rahvusvahelise tähelepanu.
Digitaalsete lahenduste parem rakendamine efektiviseeriks väliseesti aja- ja veebilehtede koostööd ning toetaks meie rahvusgruppide igapäevast eluolu.
Eesmärk:
Lähtudes erinevate väliseesti sihtgruppide vajadustest:
– efektiviseerida väliseestlaste sotsiaalset võrgustatust ja informeeritust, luues interaktiivse globaalse veebiportaali ja arendades koostööd jätkusuutlike väliseesti ajalehtede vahel.
Põhjused:
Internetiseerimine aitaks meid
– paremini ja toredamini lävida omavahel ja kodumaaga,
– kergendada tööhõiveprobleeme ja pakkuda teenuseid globaalses ulatuses,
– parandada väliseesti ajalehtede omavahelist koostööd ja võimaldada igale eestlaste asukohamaa ajalehele kohalike funktsioonide jätkamist,
– majanduslikult kindlustada ajakirjanduse ja info levikut ning sotsiaalset suhtlemist,
– olla avatud uuendustele digimodernses maailmas ning püüda arvestada sihtgruppide uute vajaduste ja eelistustega,
– efektiivsemalt rakendada Rahvuskaaslaste programmi eesmärke ja suhelda Eesti valitsusasutustega,
– parandada infolevi Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesorganisatsioonide ja ka teiste asukohamaade eesti organisatsioonide ja nende liikmete vahel.
Hoomates koguni rahvuspoliitilist vajadust dialoogi alustamiseks võimalikult laiade huvigruppidega, tegi algatusgrupp RELi 2011.a. 26. märtsi Esinduskogu koosolekule Stockholmis ettepaneku: Rootsi Eestlaste Liit moodustab töögrupi koosseisus X, Y, Z, üles-andega alustada läbirääkimisi ja koostööd Ülemaailmse Eesti Kesknõukoguga, väliseesti ajalehtede ja veebilehtede omanike ja toimetajatega ning teiste asjaosalistega järgmistes küsimustes:
1. luua interaktiivne ja reaalajas uuenev ülemaailmne väliseesti veebiportaal,
2. välismaal ilmuvate eestikeelsete ajalehtede ja teiste perioodiliste väljaannete töö jätkusuutlikkuse kindlustamine ja efektiviseerimine.
Ühtlasi paneme ette, et REL esitaks järgneva ettepaneku ÜEKNu 2011. a. 15-16. aprilli täiskogule Lundis:
Rootsi Eestlaste Liit teeb Ülemaailmse Eesti Kesknõukogule ettepaneku moodustada ja finantseerida kommunikatsioonialane töögrupp, mille ülesanded oleksid:
1. Selgitada väliseestlaste vajadusi eestipärase informatsiooni ja infovahetuse süsteemides,
2. Selgitada meie ajalehtede jätkusuutlikkuse ja kaasajastamise võimalusi, päästmaks neid enneaegsest tegevuse lõpetamisest,
3. Professionaalsel baasil selgitada (audit) interaktiivse ülemaailmse ja mitmekeelse eesti veebiportaali loomise võimalusi,
4. Uuringu soovitustele tuginedes – vastav portaal (inkl. äriplaan) ka rajada,
5. RELipoolseiks ÜEKN töögrupi liikmekandidaatideks esitada X, Y, Z ”.
RELi esinduskogu kiitis algatuse heaks ja otsustas saata esindajad selle sõnumiga Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu aastakoosolekule aprillis 2011, kes sealt ka mõttele poolehoidu leidsid.
Kas see siis on võimalik? Kas pole nii, et veebi algatused hoopis võistlevad paberilehtedega? Ei. Vähenev ajalehtede tellimine on pigem sõltuv moodsa aja elurütmist. Kas kadusid ajalehed kui telekast sai päevauudiseid vaadata? Ei. Rootsi ajalehes ”Expressen” võime 14. juunil lugeda, et ajakirjanduse tulevik on: ”Go local. Go extremely local”, lööklause, mis on juhendanud nii Washington Posti kui Los Angeles Times’i. Kas on siis midagi kohalikumat kui meie ühiskond? Kõik, kes tunnetavad ennast eestlastena, on osa väga kohalikust ühiskonnast. Probleem seisneb pigem selles, et paljud eestlased ümberrahvustuvad. Need, kes jäävad eestlasteks, kas või eestikeelset veebi lugedes, on ka võimalikud tellijad meie paberlehtedele.
Nagu me teame, on paberlehel palju eeliseid võrreldes veebiga, peamiselt selles, et on kergesti käega katsutav. Jää mõtlema selle üle, mis see tähendab.
Mida ma algatusest mõtlen?
1) On tänuväärt, et leidub neid kes ikka soovivad kütta rahvusliku tuleleeki ka välismaal. Iga algatus on teretulnud, mis eesti rahvast arendab.
2) Kokkuhoid üle piiride on meie endi teha, seda ei saa Vabariigi käest nõuda ega eeldada.
3) Veeb on meie ajastu mõtete jagamise foorum, paberajaleht selle kinnitus, mitte eeldus nagu varem oli.
Mis on siis senini tehtud? Nimelt,
– koostööettepanek on saadetud paljudele eestikeelsetele ajalehtedele väljaspool Eestit,
– sellega on liitunud mitmed nendest,
– on lehtede toimetusi/omanikke kutsutud septembri/oktoobri kuuvahetuseks Tallinna, Rahvus-kaaslaste programmi konverentsile, millega seoses peetakse ka väliseesti meediate seminari, kus saab otsustada, mis suunades (sisukord, toimetus, talitus, majandus/juura) seda projekti konkreetselt edasi aetakse, – projektigrupp ootab aadressil c/o [email protected] heade inimeste häid ettepanekuid, edasiviivaid mõtteid.
Jääme lootma, et algatus võtab hoogu ja et see hõlbustab meie kokkuhoidu.
Jaak Akker
