Iivi Zajedova kõne 1944. a. suurpõgenemise mälestusmärgi avamisel Puise ninas
Lugupeetud Eesti Memento Liit, austatud Arnold Aljaste, Heiki Magnus, Eesti Vabariigi justiitsminister Raivo Aeg, head mälestuspäevast osavõtjad.
Täna tähistame Läänemaal Eesti Memento Liidu ettevõtmisel korraldatud 1944. suurpõgenemise mälestuspäeva.
Tartu Ülikooli välis-eesti uuringute keskuse hinnangul põgenes ligi 75-80 000 Eesti kodanikku, see on eesti rahvastiku suhtes suur arv.
Maha jäi vähemalt sama palju sugulasi, sõpru, tuttavaid – niisiis kokku räägime mitmesajast tuhandest eestlasest, kes lisaks küüditamistele olid aastakümneid rõhutud kartuse ja teadmatuse käes oma lähedaste saatuse pärast.
Kaks aastat tagasi pöördus Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) Eesti Vabariigi Riigikogu poole toonitades vajadust kinnitada 19. september suurpõgenemise mälestuspäevana eesti tähtpäevade kalendrisse.
Soovitati ka püstitada 1944 a. septembrikuu põgenikele mälestusmärk.
Üle ilma on Eesti kogukondades ja kogudustes suurpõgenemist alati märgitud ja tähistatud.
2018. ja 2019 a. sügisel algatas ÜEKN suurpõgenemise meenutamise ka Eestis, mälestusteenistustega Tallinna Jaani kirikus ja meenutusõhtuga okupatsiooni ja vabaduse muuseumis Vabamu, Tallinna Ülikoolis.
Kurba tähtpäeva saatis kirikukellade helin üle terve Eesti tänu EELK peapiiskopi Urmas Viilma üleskutsele.
Nüüd sai tänu Eesti Memento Liidu ettevõtmisele tõeks mälestusmärgi püstitamine.
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu tänab Eesti Memento Liitu mälestusmärgi püstitamise ning selle avamise tseremoonia korraldamise eest.
See on vajalik samm eesti rahvale. Nagu teada, on tulevik nende päralt, kes minevikku mäletavad.
Ühtlasi soovib ÜEKNi 1944. a. suurpõgenemise toimkond Eesti Memento Liidule edaspidiseks jõudu ning jaksu, lootes jätkata koostööd nende oluliste ja traagiliste minevikusündmuste käsitlemisel, mis puudutavad kogu eesti rahvast.
Iivi Zajedova
ÜEKN abiesimees,
1944. a. suurpõgenemise toimkonna esimees