• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Tontide eest taganejad või tulele tõusjad?

VES by VES
1. aprill 2014
A A
58
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje KiinKirjutan seda artiklit 25. märtsil, suure märtsiküüditamise 65. aastapäeval, mil mälestame kõigis kolmes Balti riigis 95 tuhandet inimest (21 tuhat eestlast, 42 tuhat lätlast, 32 tuhat leedulast), kes küüditati vägivaldselt taparongidega Venemaale, Siberisse. Kaks kolmandikku neist olid naised ja lapsed, tuhanded neist surid loomavagunite õudsel teekonnal nälja ja külma kätte, vaid murdosa tuli aastate pärast Siberist koju tagasi.

Meie ajaloolist traumat ei tee kergemaks ega vähem valusaks teadmine, et nõukogude totalitaarne režiim ei küüditanud mitte ainult meid:  ajavahemikus 1920- 1951 sundasustati ning represseeriti Nõukogude Liidus kuus miljonit inimest, neist poolteist miljonit hukkus teekonnal.  See kohutav ajalooline kuritegu, sh paljude vähemusrahvuste vastu suunatud genotsiid pole Venemaal tänini hukka mõistetud, vaatamata sellele, et see oli kuritegu ka nende endi rahva vastu.  See saatuslik viga maksab praegu kätte kogu ilmale.

Tänavu sügisel möödub 70 aastat suurest paadipõgenemislainest Läände, mis omakorda tõstab meie ajaloolisest mälust esile traumaatilisi tundeid. Uuesti agressiivseks kiskjaks muutunud Venemaa välispoliitika äratab meis kõigis vanu hirme: kas tõesti peame 21. sajandil valmistuma uueks suureks sõjaks?
Legendaarne luuletaja ja usundiloolane Uku Masing kirjutas kord ammu, enne Teist ilmasõda prohvetliku luuletuse „Tontide eest taganejate sõdurite laulu“, mis algab nõnda:

Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps,
on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps.
Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee,
siis kui maad pole enam meil järgi, võime syydata merede vee.
Oma varjudel astume ikka ja lippudeks on meie käed,
kuna viimased siiski veel vabad on Jumala taevaste mäed.

 

Luuletus ilmus kogus „Neemed vihmade lahte“ 1935, ammu enne sõja algust, ammu enne tuhandete eestlaste kodude kaotusi. Minu põlvkonna jaoks laulis selle laulu elavasse kultuurimällu näitleja ja lavastaja Priit Pedajas, kelle muusikalises tõlgenduses kõlas see kui vägev, tugevarütmiline loits: me paneme vastu, me elame, tuleme,  tõuseme taas ja taas. Eksitavale pealkirjale vaatamata ei sisenda Masingu laul mitte heitliku allaandmise ideed, vaid vaimset vastupanu:  „Pillid auke on kulund täis ja lauludki tolm tapab eos,/ aga siiski me läheme uhkelt, viled sinised karedas peos“.

Uku Masingust inspireeritud luuletaja Peep Ilmet kirjutas omakorda laulva revolutsiooni ajal  luuleloitsu „Taandujad“ (1990), mille viisistas helilooja Erkki Sven Tüür ning see laul on tänavu suvel suure laulupeo kavas. Ajaloolane ja diplomaat Margus Laidre esitas Postimehes küsimuse, kas tõesti on just selliseid „surveaja rahvalaule“ vaja esitada ja võimendada praegu, mil oleme uue suure ohu olukorras. Ajaloolane võttis paraku liiga sõnasõnalt luuletaja kujundikeelt „Me taandume taandume tuhandeid aastaid/ veel otsata pikk on too taandumistee“, sest luuletus pidas silmas tuhandete aastate tagust rahvaste rändamist. Ajaloolane ei pannud tähele kunstiteose just tugevust sisendavat sõnumit: „ei põlga me väikseid ei kadesta suuri / me pysime visalt tol taandumisteel/ ning tihedaks kamaraks põimib me juuri / yks aegade hämarast pärinev keel“.

 

Nii luuletaja kui helilooja olid sunnitud meedias avalikult kaitsma oma koorilaulu, mis suvisel laulupeol kõlab tuhandete lauljate suust ning saab kinnitama vägevalt meie väga vana rahva sügavaid juuuri ja sisemist tuld.

Luuletaja Peep Ilmet tuletas ajaloolasele muuhulgas meelde, mis on õieti taandumise tähendus: „Juba ühe maailma vanema sõjandust käsitleva raamatu, Sun Zi – Sun Bin «Sõja seadused» järgi pole isegi sõjas taandumine iseenesest hea ega halb. Tähtis on see, mida eluliselt tähtsat sellega kaotatakse, säilitatakse või võidetakse. Läbi kogu me ajaloo on meie kõige elulisemaks vajaduseks olnud ISE SEISVUS.“ Mõtlesin seda lugedes nii Eesti-Vene piirilepingu kui ka Ukrainalt annekteeritud Krimmi peale: kas üks taktikaline taandumine osutub hiljem ajaloos võiduks või kaotuseks?

Küüditamiste ja põgenemiste kogemus on sündmuste traagikale ja suurtele inimkaotustele vaatamata teinud meid siiski sisemiselt tugevamaks ja targemaks rahvaks.  Ühelt poolt tunneme paremini iseendid, teame oma psüühilist ja füüsilist vastupanuvõimet piirsituatsioonides, teame, et suudame suurima häda olukorras end kultuurrahvana alal hoida ja üles ehitada nii pikas okupatsiooniöös, nii Krimmi eesti külades kui kaugel välisriikides. Küps ajalooline elukogemus annab meile praegu maailma areenil erilise eksperdi rolli, kelle poole pöördutakse sagedamini just vaimujõu janus ja hüva nõu hädas.

 

Meie presidendi ja diplomaatide sõna maksab kõvemat valuutat kui kunagi varem mitte ainult läänemaailma mõttekodades, vaid ka poliitiliste otsustajate peades. Eesti parima peaministri Mart Laari äsjailmunud raamat 2008. aasta Vene-Gruusia sõja õppetundidest kulub marjaks ära nii NSA kui CIA töölaudadel, kus ikka veel imestatakse, kuidas Krimmis ometi kõik jälle nii kähku ja hullusti sai juhtuda. Meie teadsime, meie hoiatasime, aga meid ei tahetud varem uskuda. Nüüd on maskid langenud, vahepeal äärmiselt hägustatud rindejoon nähtaval ja meile ohtlikult lähedal.

Ajaloo tulipunkt on paraku jälle meie maadel, aga koos oma liitlastega oleme täna siiski tugevamad kui kunagi varem – ja me oskame hoida tuld.

Share1Send

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

12. juuli 2025
15
SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
17
Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
27
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
19
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?