Eri Klas (†), Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees ja Leida Rammo Leida Rammo Linnateatri Fondi asutamisel.
Tallinna vanalinnas tegutseb 25 aastat Linnateater, vanas, keskaegses majas. Teatril ei ole ei lava, ei saali, on ainult müürid ja 200 tooli.
Möödunud aastal, s.o. 2015 külastas seda teatrit 80 000 inimest!? Teine sama palju ootab virtuaalses piletijärjekorras. Pileteid ei jätku. Kuidas on võimalik, et see teater veel elab ilma lavata, ilma saalita? On võimalik! Kõik on võimalik, kui…
Sel teatril on kõrgema eriharidusega näitlejad, suurepärase ansamblitunnetusega. Ja sel teatril on kaks juhti – kunstiline juht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldma. Elmo Nüganen lavastas juba üliõpilasena oma kaasõpilastega juhusliku dekoratsiooniga ja kokkukorjatud kostüümidega nauditava Shakespeare`i „Tõrksa taltsutuse“, mille tase ületas sisuliselt tolleaegse teatrikunsti taseme. Elmo Nüganen on tõestanud, et Anton Tšehhov ei teinud nalja, kui ta nimetas oma näidendeid komöödiateks. Tänu Nüganenile elab Anton Hansen Tammsaare meie hulgas edasi. Elmo Nüganen on kunstnik, kes oskab detaili kaudu jõuda üldistuseni.
Teine mees, direktor, on kõik need aastad pununud müürides teatrile pesa. Iga ese selles majas on pandud paika armastusega. See on teatri kodu. Sellest saab aru igaüks, kes astub üle selle maja läve.
On kodu, aga pole lava. Aga nii saali kui lava on vaja kiiresti, et teha suurlavastusi, mõlemad juhid on tippvormis, aga aeg jookseb ja 100 000 inimest ootab neid suurlavastusi. Eestlane on vaimuinimene, eriti tunnetavad seda väliseestlased, et ilma kõrge vaimse kultuurita eestlus ei jää püsima. Ainut siis, kui me oleme vaimult suured, jääb püsima eesti keel ja eesti meel!
Kutsun teid üles investeerima Tallinna Linnateatri fondi!
Jäädvustame oma nimed Eesti teatri ajalukku!
Leida Rammo
