Eesti Vabariigi suursaadiku ÜRO juures hr. Margus Kolga kirjalik tervitus
Tervitan teid Eesti Vabariigi nimel Vabadussõja alguse aastapäeva tähistamise puhul. Vabadussõda on oluline teetähis Eesti rahva ja Eesti riigi iseseisvuse ajaloos. See on sõda, milles me võitlesime endale välja sõltumatu iseotsustamise õiguse, vabaduse olla peremehed oma enda maal, otsustamise iseenda ja oma laste tuleviku üle. See oli saavutus, millest paljud rahvad unistavad, kuid mis paraku liigagi tihti jääb vaid unistuseks. Meiega nii ei juhtunud.
Meie vabaduse ihalus ja soov saada sõltumatuks teistest valitsejatest, olgu need siis tsaaririigi ametnikud, bolševistlikud vallutajad või rüütelkonnna parunid, oli nii suur ja nii jõuline, et kõik põlvkonnad olid selle saavutamiseks ja hoidmiseks valmis astuma relvile. Kerge see ei olnud, kuid ühine võitlus ja ühised kangelasteod, aga ka ühised kannatused, lõid tugeva aluse selleks, et riik, millele oli vundamenti juba pea sada aastat laotud, tekiks, kasvaks ja õitseks.
Samas on minevik meile õpetanud, et miski pole igavene, ja nii mõndagi võib ajalookeerdkäikudes tuhastuda või nagu liiv sõrmede vahelt maha variseda. Kellegi julgeolek ei ole kunagi täielik. Samas on seda võimalik oma tegevuse kaudu alati tugevadada. Kahjuks peab ütlema, et maailm ei ole hoolimata paljude pingutustest muutunud paremaks ja kindlamaks paigaks, eriti on see tagurpidikäik hakanud ilmnema viimastel aastatel. Seda näeme fundamentalistlike terrorirühmituste tegevuse üleilmses aktiveerumises, äpardunud riikide üha kasvavas arvus Aafrikas, aga ka Venemaa tegevuses Ukrainas, ja mitte ainult Ukrainas, vaid laiemaski Euroopa ruumis.
Kahjuks on Vene sõjalennukite teiste riikide õhupiiri rikkumised muutunud pigem reegliks, nende alveelaevad luusivad kohtades, kus neid varem näha polnud, poliitlist retoorikat ilmestavad valed ja pooltõed, mida mäletame Nõukogude Liidu ajast. See tekitab ärevust, see annab meil üha enam põhjust oma julgeoleku peale mõtelda ja riigikaitses vajalikke meetmeid võtta.
On ütlemata hea, et Eestil ja eestlastele on jätkunud oidu liituda NATOga ja astuda Euroopa Liitu, mis koosmõjus tugevdavad meie julgeolekut – nii sõjalist, majanduslikku kui ka sotsiaalset. On ülemata hea, et Eestil on tugevad liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega, riigiga, mille mõju ning demokraatia kaitsmise valmidus maailmaareenil on teistega võrreldamatu. Ühendriikide sõdurite paiknemine Eestis on julgustav sõnum meile ja ohjeldav teistele. Need sammud võimaldavd meil Eestis, aga ka siin Ameerikas, öösel rahulikult magada ja päeval töökalt toimetada.
Aga Vabadussõda. See oli sõda, milles sündis Eesti kaitsevägi, sai oma tuleristsed, oli võitluslik ja nii edukas, et suutis abikätt pakkuda ka naabritele. Selle mälestustest kasvas ja kasvab tänagi välja motivatsioon olla rahvas, kellel oma riik ja iseolemine. Mälestagem täna Eesti vabaduse eest langenuid, langetagem pea nende ees, kes selles võtluses on oma elu andnud ja meenutagem neid, kelle võitlusvaim, kangelaslikkus ja kindlameelsus on võimaldanud eestlastel rahvana jõuda sinna, kus me täna oleme. Andku see meile jõudu ja jaksu edaspidiseks.