Senised HIV nakkuse kestvust määravad testid on suunatud peamiselt Lääne-Euroopas enim levinud HI-viiruse alatüüpide tuvastamiseks. Nende testidega jääb seega alati väike võimalus, et test ei anna päris õigeid tulemusi Eestis leviva CRF06_cpx alatüübi kohta.
Lääne-Euroopas on märgata trendi, et üha rohkem tuuakse nakkust sisse välisreisidelt sealhulgas Aasiast ja Aafrikast. Samuti võivad HI-viirust kaasa tuua migrandid.
Eestis aga levib HI-viiruse alatüüp CRF06_cpx, mis erineb Lääne-Euroopa B-alatüübist. Just selle pinnalt tuleb teadmine, et nakkus levib Eesti sees. Teisisõnu ei ole tegu välismaalt sisse toodud nakkusjuhtudega.
„40 protsenti 2013. aastal aastal diagnoositutest oli nakatunud viimase viie kuu jooksul,“ ütles Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. See fakt viitab jätkuvale epideemiale.
Tartu ülikooli HIV uurimisrühma teadlastel on väljatöötamisel uudne test, mis ei sõltu HIV-i alatüübist ning mis suudab väga täpselt ära öelda, millal inimene nakatus.
Selleks järjendatakse konkreetse inimese veres olevad paljude HI-viiruste genoomid. Kuna HI-viiruse geneetiline materjal muutub aja jooksul mitmekesisemaks, on võimalik selle põhjal võimalik öelda, kui kaua on see inimene olnud nakkuse kandja.
Kui antikehade testiga saab määrata, kas tegu on varajase või hilise nakkusega, siis uue ehk geneetilise materjali mitmekesisuse testiga võiks aasta täpsusega öelda, kui kaua on inimene nakatunud olnud.
Praegu jooksevad Eesti teadlased võidu paljude suurte rahvusvaheliste genoomikakeskustega. Muul maailmal on lisaks HIV-ile ka mitmeid muid konkureerivaid haigusi, mille testimine arendamist vajab, mistõttu ehk taolist testi ei püüa keegi arendama hakata. Eesti jaoks on aga HIV-i levik väga aktuaalne teema ning arendatav test oleks maailmas uudne ja võiks pakkuda tubli konkurentsi praegu olemas olevale antikehapõhisele testile.
Testi arendamise tarvis on teadlased taotlenud erinevaid grante, lootuses teha uuringut senisest kiiremini ja suurema rühmaga.
VES / novaator.err.ee