Eestis oleks võimalik aastaks 2030 kogu elektri- ja soojamajandus viia sajaprotsendiliselt üle taastuvallikate kasutamisele, leiab Eesti taastuvenergia koja juht Rene Tammist.
Tuuleenergia, mida kompenseeriksid vajadusel Põhjamaade hüdroelektrijaamad, annaks taskukohase energiahinna mitte ainult Eestile, vaid kõikidele Balti riikidele ja Põhjamaadele, rääkis Tammist ERR uudistesaatele.
“Taastuvenergia kasutamine nii elektri- kui soojatootmises võimaldaks aastaks 2030 pakkuda tarbijatele ligi viiendiku võrra soodsamat elektrienergiat kui alternatiivsed tootmisportfellid ning vähendada soojusenergia hinda ligi 20 Eesti asulas,” sõnas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel algab energiamajanduse arengukava koostamine aastani 2030. Majandusminister Juhan Parts möönab, et energiahind on tulevikustsenaariumi üks põhikomponente.
“Energiahind ei tohi kägistada majandust ja meie leibkondi ehk meie kodusid,” märkis Parts.
Majandusminister prognoosib, et põlevkivienergeetika tuleviku üle peetakse arengukava läbirääkimistel kõige tulisemaid vaidlusi, sest maailm on täis üksteisele risti vastukäivaid uurimusi fossiilsete kütuste perspektiividest.
“Elektritootmise portfell, see arengukava peab andma mõistlikud suunad, mida tahame rohkem näha, mida vähem. Ma arvan, et me ei peaks kõrvale astuma sellest ideest, et mitmekesistada seda portfelli ja selle hulka peab kindlasti jääma võimalus tuumaenergeetikale,” lausus majandusminister.
Tulevikus on populaarne jätkuvalt ka energiasäästu teema. Siin näeb majandusminister võimalustena elamuprogrammidega jätkamist ja suuremat tähelepanu transpordile. Eesti elektri- ja gaasituru ühinemine Läänega peaks aastaks 2030 olema minevik.
Taastuvenergia koja juhi sõnul on märksõnad kindlasti energiasääst, taastuvate allikate kasutamine ning koostöö naabritega.
Energiamajanduse uus arengukava loodetakse kaante vahele saada järgmise aasta novembriks.
ERR
